Valitsus otsustas teisipäeval, et 2026. aastast hakkab ettevõtete kasumile kehtima kaheprotsendiline maks. Madis Toomsalu hinnangul on tegemist parima lahendusega, samas ei ole tema sõnul ühtki ettevõtjad, keda maksutõus rõõmustab.

"Eestis on aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid umbes 150 000 ja nende seas pole ühtki, kes kiidaks heaks maksutõusu. Ja fakt on see, et majanduses teataval tasemel olevad maksud hakkavad majanduskasvu pärssima, aga täna pole need valikud," rääkis ta "Esimeses stuudios".

"Kui valida on lihtsalt halbade ja väga halbade valikute vahel, siis valik tehti halvimatest parim. Kedagi ei rõõmusta, aga tänane see seis on. Valik on selle vahel, kas väärtus on juba teenitud ja seda maksustatakse või maksustatakse investeeringuid ja kapitali enne selle töölepanekut," lisas ta.

Toomsalu sõnul tuleks aga majanduspoliitikat muuta mõjuanalüüsidele tuginedes.

"Rail Balticul on näiteks sotsiaalmajanduslikud analüüsid, neid on tehtud pikka aega. Kui nüüd tahame teha maksu- ja majanduspoliitikas muudatusi, siis need ei saa lihtsalt tulla A4 või paariga. Selles kontekstis on see halbadest valikutest vähem halvim. Kas keegi on rahul? Ma arvan, et eriti ei ole. Aga rõhutaks ka seda, et keskpärased otsused on kordades paremad kui otsustamatus. Arvan, et sellele kirjutab alla iga ettevõtja. Keskpärast või halba otsust on võimalik hiljem muuta, otsustamatusega oleme natuke liiga kaua juba silmitsi seisnud," kommenteeris ta.

Valitsus loodab ettevõtete kasumite maksustamisest 2026. aastal riigieelarvesse saada 150 miljonit eurot, kuid algselt loodeti 200 miljonit eurot. Peaminister Kristen Michali sõnul on ettevõtetelt kasumimaksu korjamise arvutustes sees ka prognoos nii-öelda maksukäitumise kohta ehk mõni ettevõte ei soovi võib-olla riigieelarvesse täiendavalt panustada.

Toomsalu tõdes, et ettevõtetel on kasumimaksuga teatud skeemitamised võimalikud, kuid see oleks võimalik ka vara- ja omakapitalipõhiste maksude puhul.

"Jäi mulje, et kasumi puhul on seda kuidagi ekstra võimalik teha. See mulje tuli sellepärast, et vara- ja omakapitalipõhiste maksude skeemideni lihtsalt ei jõutud veel, sest puudus analüüs. Need, kes on need asjad läbi mõelnud, teavad, et ka omakapitali- ja varamaksude puhul on skeemitamisi võimalik täpselt sama palju teha. Nii et ütleme niimoodi, et ma administreerimise ja maksutehnilistesse küsimustesse siin kinni ei jääks, olulisem on see, mis on majanduspoliitiline mõju ühele ettevõtetele kehtestatavatel maksudel," rääkis ta.

Toomsalu usub pigem, et valitsuse arvutused selle maksu kogumise kohta muutusid lihtsalt täpsemaks.

"Tehes võllanalja, siis valitsuse käes ikka see raha kipub kaduma. Aga ju need arvutused siis täpsustusid. Ei oska öelda, kuhu see 50 miljonit kadus, aga usun, et arvutused lähevad aja jooksul täpsemaks ja maksustamisbaasid," ütles ta.

"Muidugi, tahtes protsessi alati parandada, siis oleks hea, kui neid mõjuanalüüse oleks võimalik ka näha. Viide siin teistele mõjuanalüüsidele, mis on avalikud, miks ei võiks maksutehnilised analüüsid olla täpselt sama avalikud. Siis võib-olla tuleks välja, kuhu see raha kadus. Aga ma usun, et see kaotsi läinud ei ole, pigem on tegemist täpsemaks muutunud arvutusega," lisas pangajuht.

Järgmised valimised võiks juhatada teed suurtele otsustele

Valitsus kavandab kokku ka miljardi euro ulatuses kärpeid. Madis Toomsalu sõnul ei ole see ettevõtjate hinnangul piisav.

Kärpest jäävad välja näiteks indekseeritud pensionid ehk pensionid võivad järgmisel aastal umbes 10 protsenti kasvada. Toomsalu hinnangul ei suuda riik pikaajaliselt seda endale lubada. See tähendab tema sõnul, et poliitikud peavad hakkama tegema suuri otsuseid.

"Riik on väga kulukas ja defitsiit näitab praegu sisuliselt ka ilma julgeolekupooleta, et kulud ületavad tulusid. See on kombinatsioon, mis, ma kahtlustan, vananevas ühiskonnas ajale lõpuni vastu ei pea. Seda debatti tuleks hakata pidama juba üsna varsti, sest järgmised riigikogu valikud võiksid meid ettevalmistada päriselt suurtele otsustele. Seda, mis eelmisel korral toimus, et pool jäeti rääkimata, ma ka päris õigeks ei pea. Nii et hakkame siis pärast maksurahu või maksurahu ajal uuteks valimisteks valmistuma," rääkis ta.

"Indekseerimises peituvad deemonid"

Ettevõtjad tegid valitsusele sel nädalal pöördumise, milles tegid ettepanekuid majandusolukorra parandamiseks. Üks ettepanekutest oli, et peatada tuleks riigieelarve indekseeritud kasv.

Toomsalu, kes samuti kirjale alla kirjutas, selgitas, et indekseerimine võib tuula kiiresti probleeme.

"Indekseerimise peatamist tuleb kindlasti teha, sest indekseerimises peitub ka mitu deemonit. Indekseerida on võimalik üle majanduskasvu ja siis on sul põhimõtteliselt probleem hetkega käes. Siin pole vaja olla väga intelligentne teadlane, et saada aru, et indekseerimisega läheb see kõik üsna ruttu uppi. Piisab paarist olukorrast, kus sul on mõned numbrid ühtepidi ja mõned teistpidi ja sa avastad, et sul on kärisenud olukord nii halvaks, et tuleb taas leiutada kõiki muid asju," selgitas ta.

"Poliitiliselt on seda raske lauale tuua, aga neid erakondi, kes seda julgevad, tuleb tunnustada. Rõhudes järgmistele riigikogu valimistele, et me võtaks ette julged teemad ja otsused. Natuke naljakas, et Eesti on jõudnud kohati sinna just sellepärast, et ei julgeta minna suurte teemade kohale ja praegu need suured teemad saavad meid ise kätte ja me peame tegema igasuguseid hulle tempe nende ohjeldamiseks," lisas Toomsalu.

Kolme aasta pärast on Eesti taas Euroopa tipus

Madis Toomsalu hinnangul on mõne aasta pärast Eesti majandus taas Euroopa tippude hulgas.

"Kevadel ma ütlesin, et näeme endiselt koondamisi ja pankrottide kasvu. See on nii ka läinud. Kahtlustan, et ka lähitulevik mõne sellise uudise toob. Aga kui vaatan suurt pilti, siis jah, miinuse poole peale lähevad need maksutõusud, mis mõjuvad majanduskasvu võimalustele ilmselgelt pärssivalt. Aga teiselt poolt, kui võib-olla natuke lootust ka anda, siis mul on jabur hüpotees. Ütleme, et see on näiteks kolm aastat tänasest – 2027 või 2028 –, ma julgeks pakkuda, et Eesti on taas Euroopa üks kiiremini kasvavaid majandusi," rääkis ta.

"Sest need loogikad ühel hetkel saavad taas kokku, et meie ekspordipartnerid hakkavad august välja tulema, intressimäärad lähevad alla, välisinvesteeringute meede äkki hakkab tööle, maksurahu tekitab stabiilsust, optimism tuleb äkki tagasi, üksteise kõrisid läbi ei näri, energiahinnad saavad kontrolli alla. Kui see kombinatsioon ühel hetkel täielikult välja mängib ja baasefekt on madalam, siis ma julgeks öelda, et me ronime sealt välja," põhjendas pangajuht.

Toomsalu lisas, et Eesti nominaalne majanduskasv on hea, kuid probleem on selles, et hinnatõus on ostujõu ära söönud.

"Kui ühel hetkel paremasse seisu läheme, siis nominaalne majanduskasv ja ostjõu taastumine tähendab seda, et me oleme Euroopale sammude viisi lähemale jõudnud. Aga pilt pole kuidagi ühene täna, vastuolusid meil jätkub, see on siia sissekirjutatud, aga olen optimist."