Lauri Läänemets tõdes "Esimeses stuudios", et järgmise aasta riigieelarve kokkupanek on olnud väga raske ülesanne, kuid see, et makse on vaja tõsta, ei olnud sotsiaaldemokraatide jaoks üllatav.

"Sotsiaaldemokraadid enne eelmisi riigikogu valimisi ju ütlesid, et neid makse on vaja ka tõsta kuskil, kui riigi kulutusi kasvatame. Me jõudsime lõpuks sinna, kuhu pidime jõudma. Meie jaoks see koht raske ei olnud, sest see ei pakkunud üllatusi. Me olime rääkinud sellest koalitsioonis aastaid ja lõpuks me oleme kõik sinna jõudnud," rääkis ta.

Kokkulepitud maksutõusud on Läänemetsa sõnul kompromiss ja see ei tähenda, et need kõigile valitsuse osapooltele meeldiksid.

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul oleks laiapindse julgeolekumaksu tagasi pööramine pärast järgmisi riigikogu valimisi keeruline. Samal arvamusel on ka Lauri Läänemets.

"Me oleme selle tõesti tähtajaliselt kokku leppinud ja tähtajaliselt see tuleb. Aga arvestades, et riigieelarves on 2028. aastal pärast riigikogu valimisi väga suur puudujääk, sinna lisandub ka tervishoiu puudujääk 200 miljonit eurot, siis ma kinnitan, et ei ole võimalik ära kaotada tänaseid, vähemalt mingit osa maksudest, et öelda seda valimistel," rääkis Läänemets.

"See on põhimõtteliselt sama tulemus, mida Kaja Kallas tunnistas, et enne valimisi tegi. Kui sa nüüd lähed ütlema, et langetad makse, siis see võib-olla ei ole kõige õigem. Aga tõsi, möönan, et makse saab langetada, aga kuskil peab neid tõstma. See käib sinna kaasa. Ja arvan, et sotsiaaldemokraadid kindlasti lähevad ka valimistele selle lubadusega, et me langetame makse, näiteks mõistlik on käibemaksu langetada ja ettevõtjate panust selle arvelt natuke suurendada," lisas ta.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Läänemetsalt seepeale üle, kas julgeolekumaks on sotsiaaldemokraatide hinnangul tulnud selleks, et jääda.

"Jah. Näiteks riigikaitsekulud – 2028., 2029., 2030. aastal umbes 200 kuni 300 miljonit eurot on igal aastal juures. Kui me makse langetame, kuidas on võimalik seda siis maksta? Ja ma väidan, et Eesti riiki väga palju õhukesemaks pole võimalik lihvida. See teistmoodi tuleb kuluna tagasi. Kõik räägivad maksufestivalist, aga minu meelest oli suurem kärpefestival, vähemalt mulle tundus valitsuse laua taga," rääkis vastas.

Läänemets rõhutas, et sotsiaaldemokraatide unistus ei ole maksude tõstmine, kuid ebavõrdsust on vaja ühiskonnas vähendada. "Maksud on osalt ühiskondliku tasakaalu paika nihutamine, me võidame sellest kõik, ka ettevõtjad."

Läänemets tõdes, et tuleva aasta riigieelarve võiks olla teistsugune, kuid loodetavasti pakub see rahu.

"Sotsiaaldemokraadid pole põhimõttelised kärpimise vastased, vaid loogika on selles, et kärpimine mõjutab tavalist Eesti inimest kõige halvemini. Me mõistame, et olukord on keeruline, tuli kompromisse teha. Ka siseministeeriumis juba eile said mõned inimesed koondamisteated kätte. Aga see pole ideaal Eestist," ütles siseminister.

Läänemets lisas, et näiteks laste huvihariduse kärpimise vastu peaks aitama nn Robin Hoodi skeem.

"Omavalitsuste tulubaas järgneval mõnel aastal suureneb, keskmiselt omavalitsused saavad 500 000 kuni 800 000 eurot juurde ehk sealt on võimalik tasandada mõju, mis tekib. See ongi tehtud, et laste huvihariduskoolid, väikesed maakoolid, raamatukogud püsiksid," ütles ta.