Tänavu suvel tuli avalikuks, et 2023. aasta riigieelarvest jäi kasutamata üle kahe miljardi euro ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi võib selle aasta eelarvest kasutamata jääv summa samasse suurusjärku ulatuda.

Janar Holm ütles ERR-ile, et jääkide puhul tuleb kindlasti eristada raha, mille peale on juba kohustused võetud ja kus kulu ei ole veel tekkinud.

"Seal on näiteks Euroopa vahendid, mille mittekasutamisel nad kanduvad edasi. Aga kindlasti on hulk raha, mille peale pole kohustusi võetud ja kindlasti võime arutada, kas vähendada seda või mitte," sõnas ta.

Holmi hinnangul poleks ülekandmist kui printsiipi kaotada mõistlik, sest selle tagajärjeks võiks olla tohutu osturalli aasta lõpus. Küsimus on mõistlikus määras, millises mahus on raha ülekandmine põhjendatud.

Ta märkis, et riigikontroll tõi ka oma selle aasta raamatupidamise aastaaruande auditis ühe probleemina välja asjaolu, et eelmisest aastast kanti 1,6 miljardit eurot üle sellesse aastasse kasutamata rahana ning mõneti oleme olukorras, kus riigil ei ole päris selget ülevaadet, kui palju on riigiasutustel tegelikult raha kasutada.

"Kui te vaatate riigieelarvet, siis teile vaatab sealt vastu 18,5 miljardit, pärast lisaeelarvet natuke väiksem summa, aga tegelikult on riigil kasutada 19,6 miljardit ehk summa, mida kasutatakse, on ligi 8,5 protsenti suurem kui riigieelarves kokku lepitud. Head ülevaadet sellest, kuhu seda raha kasutatakse, ei ole," tõdes Holm.

Riigi raha võib kasutada samal otstarbel, milleks riigikogu selle ka eelmisel aastal eraldas, aga kui see raha satub suurde potti, on riigikontrolöri sõnul väga raske jälgida, kas seda ettenähtud otstarbeks kasutatakse.

Ligi: jääk ei tähenda, et raha oleks liiga palju

Rahandusminister Jürgen Ligi ei pidanud eelarvest sedavõrd suure summa kasutamata jäämist probleemiks.

"See on nii tehniline küsimus," ütles ta. "See ei tähenda, et raha on liiga palju /.../ See tähendab mitut asja: üks asi, millega raha üle kantakse, on näiteks euroraha optimistlikum planeerimine. Loodetakse varem mingi projekt ära teha, aga see ei õnnestu, vaid õnnestub aasta hiljem, aga see ei ole lisaraha."

Ligi sõnul on ülekantava raha sees ka näiteks varasemate lisaeelarvetega antud summad, mis on jäänud kasutamata.

"Aga jällegi, see ei ole raha ülejääk kulude-tulude mõttes," lausus rahandusminister. "Soovitaks nii mõelda, et isegi kodanik, kes elab palgast palgani ja võtab laene, tal on ikkagi midagi ka rahakoti vahel või siis pangaarvel. Nii peab ka riik käituma. Ka suurima vaesuse ajal."

Teatud likviidsus ja kulude nihkumine ei ole tema sõnul saatanast, vaid see on aastatega välja kujunenud praktika.

"Meie ülesanne on muidugi vaadata, et need broneeringud ei oleks liiga suured," lisas Ligi.

2023. aastal kandis ministeeriumidest suurima jäägi selle aasta eelarvesse üle haridus- ja teadusministeerium. Minister Kristina Kallase sõnul oli põhiline osa sellest varasemate aastate lisaeelarvetega Ukraina sõjapõgenike laste koolidesse vastuvõtu lisakulud, mida kavandatud mahus ära ei kasutatud.

Samuti on ülekantavast rahast palju seotud teadusrahadega, sest enamasti pole tegu üheaastaste projektidega ja kui mingi projekti käivitamine lükkub plaanitud aastast järgmisesse, jääb ka selleks ette nähtud raha eelarveaastal kasutamata.

"Ei saa öelda, et ülekantavad vahendid on mingi ülejääk. Need on eelarve planeerimises täiesti tavaline asi," rõhutas Kallas.

Siiski möönis ta, et raha annab märksa täpsemini planeerida, et senisest vähem vahendeid üle broneerida. Varem oli eelarves praktika, et aasta lõpus tuli jäägid ära kasutada, sest üle kanda neid ei lubatud. Niisuguse korra juurde ei tohiks Kallase sõnul kindlasti naasta, sest see tähendas arutut kulutamist uhkete jõulupreemiate ja -pidude peale.

"Aga distsipliini, et teeksime oma eelarvet täpsemalt, on kindlasti vaja parandada," kinnitas haridusminister.

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Urmas Reinsalu sõnul on kasutamata jääva raha hulk viimastel aastatel tunduvalt kasvanud ning see on signaal planeerimisveast ja sellest, et on olemas ressurssi, mida majanduse rasketel aegadel jooksvalt kokku hoida.

Ka ei pidanud ta normaalseks seda, et rahandusministeerium sai ülevaate eelmise aasta tegelikust rahakulust ja ülejäägist alles selle aasta juuniks ehk pool aastat pärast eelarveaasta lõppu.

"Selle olemasolu näitab, et meil on nii suur hulk raha, mis aasta-aastalt kandub edasi. Kui räägime mõnemiljonilistest kärbetest, siis praegu räägime kasutamata rahast – opereerime jooksvas eelarveaastas – miljardites, kahe miljardi suurusjärgus," lausus Reinsalu. "Omaette probleem on välisvahendite kasutamata jätmine, sest need tooks meile ka maksutulu."