Juunis ütles teise jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa, et Lõuna-Eestisse on vaja soomukite jaoks uut harjutusvälja. Muu hulgas ütles ta, et Lõuna-Eestis kaalutakse ka teisi võimalusi peale Nursipalu laiendamise. Missugused variandid siis laual olid?

Tänased harjutusväljad on arendatud täpselt jälgides neid vajadusi, mis kaitseväel olid enne Venemaa agressiooni oma naabri suhtes. Meie harjutusväljad olid ka 2021. aastal praktiliselt sajaprotsendiliselt kasutuses. Peale veebruari 2022 on julgeolekuolukord muidugi oluliselt muutnud.

Kõige suurem kitsikus on meil Lõuna-Eestis. Me kaalusime kõiki variante. Lõuna-Eestis kõige parem ja sisuliselt ainus võimalus on tegelikult Nursipalu harjutusväli ja selle vahetu lähedus.

Lähiaastatel saab teine jalaväebrigaad soomukitesse. Pataljoni peale tähendab see umbes 40 soomukit. Mida see muudab väljaõppes nii, et nad rohkem ruumi vajavad? Kui soomukid üksteise kõrvale panna, mahuvad nad ju sinna praeguse harjutusala pisut enam kui 3000 hektari peale ringi sõitma küll.

Neid tegureid on veel palju. Liitlaste tegevuse sagedus ja intensiivsus Eestis kasvab kindlasti lähiaastatel. Samamoodi on meil endal lisandumas erinevaid toetusrelvi, nii et ma ütleks, et ainult teise jalaväebrigaadi soomustamisega seda arendust siduma ei peaks.

Aga proovime natukene sisusse ka minna. Miks vajab just teine jalaväebrigaad ruumi juurde?

Kindlasti ka peale soomustamist saaks teine brigaad teatud harjutusi läbi viia ka tänastes piirides. Seda siis väga väikeste üksustega või staatiliselt. Aga varem või hiljem, selleks, et üksuste koostegevusvõime saavutada, on vaja harjutada ka suurema üksuse koosseisus ja tegelikult ka koos toetusrelvadega.

See tähendab, et soomukid peavad saama suuremates koosseisudes liikuda. Neilt peab saama lasta nii põhja kui itta. Katta ja rünnata.

Põhimõtteliselt on sul õigus, aga mitte tingimata lasta igas suunas. Kõik need spetsiifilised harjutused, mida on soov Nursipalu harjutusväljal läbi viia, need on alles täpsustamisel. Ja loomulikult saab lõpuks väga paljusid harjutusi teha ka teatud piirangutega.

Teine brigaad tahab teha neid samu harjutusi, mida saab teha esimene brigaad keskpolügoonil.

Ja keskpolügoonil ka täna väga paljudes harjutustes tulebki arvestada juba harjutuse planeerimisel oluliste piirangutega.

Mis sest, et on ca 12 000 hektarit suur?

Jah, hoolimata sellest. Tegelikult ka lahinguväljal tuleb arvestada oluliste piirangutega. Seal liigub ringi tsiviilelanikke, seal on omad üksused ja kogu see koordineerimine ongi keeruline.

Kaudtule poolest saab Nursipalus praegu lasta 81- ja 120-millimeetristest miinipildujatest. Nendest suurema laskekaugus on maksimaalselt seitse kilomeetrit. Kas kaitseväele on oluline, et seal saaks lasta ka suurtükist?

Kindlasti on üks tegur, miks Nursipalu harjutusvälja on vaja laiendada, teise brigaadi soomustamine ja ka erinevate toetusrelvade arvu kasv. Täpselt see, mida me tegelikult hakkame laskma ja kuidas Nursipalu harjutusväljal, sellest on täna veel natukene vara rääkida.

Teise brigaadi juures on suurtükiväe pataljon täiesti olemas.

On ja saab veel täiendavad suurtükid endale.

Ja kehv oleks, kui nad peavad iga kord sõitma keskpolügoonile harjutama.

Ikkagi on täna veel vara rääkida.

Millest see siis sõltub, kas Nursis on ka tarvis lasta suurtükkidest või saab teine brigaad iga kord keskpolügoonile veereda?

Kindlasti on soov saavutada selline seis, kus umbes pataljonisuurune üksus saab koos manöövriga ja koos teatud toetusrelvadega harjutada. Sest kõige olulisem on see, et ka lahinguväljal on kogu tule koordineerimine väga keeruline teadus. Ja selle peab saama üksus, et öelda, et ta on lahinguvõimeline, läbi harjutada.

Millest see sõltub, kas Nursipalus on see toetusrelv 120-millimeetrine miinipilduja või see toetusrelv on suurtükk?

See sõltub täpselt sellest, kuidas me selle harjutusvälja laiendatud saame, millistes piirides, milliste piirangutega me peame arvestama. Tegelikult need piirangud dikteerivadki selle, mida me täpselt siis lõpuks seal teha saame.

Võib-olla kohalikele ongi jäänud see mulje, et kaitsevägi paneb paika oma soovide nimekirja. Siis pannakse kaardi peale Nursipalu laiendamine ja siis teatatakse kohalikele, et näe, siia see tuleb. Ja seejärel hakkavad läbirääkimised, kuidas kohalikel oleks kõige selle raames võimalikult vähe valus.

Ilmselt teatud tera tõtt on ka sinu kirjelduses sees. Aga see jada käib niimoodi, et kõigepealt on mingisugune pikk nimekiri vajadusi. Ja täna tegelevadki paljud spetsialistid sellega, milliste nii-öelda alternatiividega oleks võimalik kogu selle loetelu vajadusi rahuldada. Seal on erinevaid alternatiive simulatsioonidest, ka tänaste asjade teistmoodi tegemisest, igasuguseid harjutusi toetavate väljaõppevahendite kasutamisest ja nii edasi.

Ehk kaitsevägi on esitanud oma vajadused, nüüd spetsialistid analüüsivad need vajadused väga põhjalikult läbi, arvestavad kõikvõimalike ohualadega. Seejärel me astume diskussiooni või dialoogi kohaliku omavalitsusega, aga nende elanikega, kes seal piirkonnas elavad, ja üritame jõuda selliste lahendusteni, et kõik osapooled on lõpuks rahul.

Kas see võib tähendada, et kui te 21. novembril või ka pärast seda astute kohalike ette ja nemad ütlevad teile, et kõik muu on okei, aga näete, seda laskeala te meie kaardi peale ära ei mahuta, kas siis ütleb kaitsevägi, et olgu, seda asja me siis siin ei harjuta?

Väga paljude piirangutega tuleb lõpuks lihtsalt leppida. Ka ideaalse lahenduse puhul peame mingite piirangutega nii või teisiti arvestama. Kindlasti on väga palju võimalusi harjutustingimusi parandada ka puhtalt riigimaade kontekstis.

Liitlaste vastu võtmiseks on plaanis rajada Lõuna-Eestisse uus linnak. Kas on oluline, et see linnak oleks Võrru jalutatav?

Selle linnaku asukoha juures on üks olulisemaid kriteeriume see, et ta oleks harjutustingimuste vahetus läheduses. Ehk igal juhul saab ta olema seotud selle harjutusvälja arendamisega. Aga täpne asukoht selgub projekteerimise käigus.

Ikkagi, Võru ettevõtjad küsivad, kui palju saavad nad müüa rohkem pitsat.

Selge on see, et mingil määral liitlaste osakaal ka Lõuna-Eestis saab suurenema, läbi õppuste aga ka seal kohapeal paiknevate üksuste. Kuidas täpselt ja kui palju ja kas nad käivad, nagu te ütlesite, pitsat ostmas Võru linnas või kuskil mujal, sellest on vara rääkida.

Kaitseminister Hanno Pevkur kirjutas eile (teisipäeval - toim.) riigikogulasele Anneli Otile, et uue harjutusala pindala on võrreldav praeguse keskpolügooni harjutusala pindalaga.

Jah, ta on võrreldav jah.

Umbes 12 000 hektarit.

Jah.

Ja kui ma need umbes 12 000 hektarit kaardi peale panen, siis ta seobki ära kaitseväe laod Sännas, Tsiatsungõlmaa harjutusala ja praeguse Nursipalu ala.

Jah. Aga tuleb arvestada, et riigimaid on seal piirkonnas veel muudes suundades ka.

Ehk ta ei pruugi tulla selline ring või ruut? Sinna, kuhu riigi maad ja metsad ulatuvad võib ta kuhugi välja ulatuda?

Jah, ma olen nõus. Aga jällegi, täna on veel vara rääkida sellest, milline see harjutusväli täpselt tuleb. Me läheme asume dialoogi kohalike omavalitsustega, kohaliku kogukonnaga, jõuame mõlemaid osapooli rahuldavate kokkulepeteni ja seejärel saame hakata arendama.

Mis ajakava teil on?

Harjutusvälja arendamine võtab aega aastaid. Selle kuu jooksul me võtame kõigi huvialasse jäävate eraomanikega ühendust. Ja seejärel võib võtta aastaid see, kuni me jõuame selle tegeliku kokkuleppeni, mis mõlemat osapoolt rahuldab.

Kas ametlik planeering ehk menetlus, mis on paberi peal, tuleb aastate pärast? Või seda kokkulepet otsitakse planeeringu käigus?

Need protsessid suures osas on paralleelsed.

Kaitseväes planeeritakse harva asju või antakse käske, kus aega on tunde, minuteid või aastaid. Kindlasti on ka seal mingid konkreetsemad sihid.

See puudutab nii linnakut kui harjutusvälja, et loomulikult on julgeolekuolukord selline nagu ta on. Ja vajadused on pigem varem kui hiljem. See on kõik arusaadav. Aga teistpidi, need lahendused, milleni me jõudma peame, peavad lõpuks olema kõiki osapooli rahuldavad. Sellist punast joont meil tegelikult selles protsessis ei ole.

Teil ei ole ülesannet, et selleks aastaks me tahame hakata neid harjutusi läbi viima?

Ei, otseselt sellist tähtaega meil selleks tegevuseks praegu ei ole.

Mis teie eelarve on tulevaks aastaks, mis puudutab Nursipalu arendamist ja uut linnakut?

Mis puudutab Madridi tippkohtumise otsuste kinnisvaraarenduste vajaduse katmist, siis selle paketi suurus praegu on 30 miljonit eurot. Sellest põhiosa lähebki Lõuna-Eestis liitlaste vastuvõtutingimuste parandamiseks ja harjutustingimuste parandamiseks.

Kas selle raha eest hakatakse tuleval aastal uut linnakut siis projekteerima või ka ehitama?

Me hakkame seda uut linnakut kindlasti projekteerima. Ja kindlasti me investeerime ka liitlaste vastuvõtutingimuste parandamiseks väljaspool selle uue linnaku projekteerimist.