NATO valitsusjuhid otsustasid juunis Madridi tippkohtumisel tugevdada sõjalise liidu idatiiva riikide kaitset. Eesti puhul tähendab see muuhulgas täiendavate liitlasvägede, näiteks brittide, riiki saabumist.

Ka USA president Joe Biden teatas tippkohtumise järel, et Eestis ja teistes Balti riikides hakkab rohkem ameeriklaste üksusi väljaõppel käima.

Seda, millal täiendavad liitlasväed Eestisse saabuvad ja kui palju neid on, pole veel teada. Mis on aga kindel, on see, et olemasolev kaitseväe taristu jääb liitlaste vastuvõtmiseks kitsaks.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kirjutas septembri alguses ERR-i arvamusartiklis, et liitlaste vastuvõtt eeldab Eestisse uue sõjaväelinnaku rajamist ja harjutusväljade laiendamist.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul on uue sõjaväelinnaku asukoht veel lahtine. Ta ütles, et kuigi otsuseid ei ole veel tehtud, siis ei ole uusi maatükke riigil linnaku rajamiseks mõistlik soetada.

"Juba tulenevalt kommunikatsioonidest ja kõigest sellisest on mõistlik rajada uus linnak kuhugi, kus mingi osa tööd on juba ette ära tehtud. Sellised asukohad on meil eeskätt Võru Taara linnaku lähedal Nursipalu, Sänna ja Tsiatsungõlmaa piirkonnas," lausus ta.

Taara sõjaväelinnakut Võru linnas, kus paikneb Kuperjanovi jalaväepataljon, Saare sõnul uute üksuste vastuvõtmiseks laiendada ei anna, sest seal on ehitusmahud juba suuresti ära kasutatud.

Uus sõjaväelinnak peaks kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnutsi mahutama 1000-2000 sõdurit ning tingimused saavad seal plaanide järgi olema sarnased nendele, mis on Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani üksustel praegu näiteks Tapa või Ämari sõjaväelinnakus.

"Uues sõjaväelinnakus on näiteks kasarmud, staabihooned, laohooned, remondi- ja hoiustamistingimused rasketehnikale ning olmetingimused sõduritele ehk söökla ja spordirajatised," loetles Saar.

Olemasolevad harjutusväljad jäävad liitlastele kitsaks

Kõige suurem kitsaskoht uute liitlaste vastuvõtmisel on seotud väljaõppetingimustega. Saar ütles, et praegused harjutusväljad jäävad kaitseväele kitsaks, eriti Kagu-Eestis.

Saar ütles, et eesmärk on luua Kagu-Eestisse tingimused, et mis võimaldaks välja õpetada soomustatud üksusi, näiteks üksusi jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel.

"Selleks peavad näiteks harjutusväljade ohualad olema piisavad. Nursipalu harjutusväljal on praegu küll võimalik näiteks Pasi soomustransportööridel mõnesaja meetri ulatuses rühma või kompanii suuruse üksusega natuke manööverdada ja ühes suunas pardarelvadest lasta, kuid on vaja, et harjutusväljale mahuks ära ka suurem üksus," selgitas ta.

Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat.

Detsembris vastu võetud riigikaitse arengukavas on kirjas, et laiendada tuleb keskpolügooni, Sirgala ja Soodla harjutusväljasid. Septembri alguses sõlmis kaitseinvesteeringute keskus näiteks lepingu osaühinguga Skepast&Puhkim Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamiseks koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas valitsus juuli alguses.

Riigikaitse arengukavas otsustatust aga täiendavate liitlaste vastuvõtmiseks ei piisa. Magnus-Valdemar Saar ütles, et Kagu-Eestisse on vaja luua veel täiendavad väljaõppetingimused, laiendades näiteks harjutusvälju Võru linnast läänes Nursipalu–Sänna–Tsiatsungõlmaa piirkonnas.

"Praegu on küsimus selles, et kui palju ja mida on vaja teha. Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu harjutusväljad ning Sänna ala asuvad teineteisest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Me võime lõigata nendele harjutusväljale mingid servad juurde või tekitada uued kattuvad ohualad," lausus ta.

3134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli Võru linnast 12 kilomeetrit läänes Rõuge ja Võru vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljast enda alla Keretü soo. Tsiatsungõlmaa harjutusala asub aga Võru vallas Juba külas, umbes 30 hektaril.

Täpsemad plaanid selguvad riigi eelarvestrateegia kõnelustel

Saar lausus, et seda, palju sõjaväelinnaku ehitamine või harjutusväljade laiendamine riigile maksma läheb, veel avaldada ei saa. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on omad arvutused teinud, lõplik summa sõltub aga riigi eelarvestrateegia kõnelustest.

Kui valitsus on otsuse langetanud, plaanib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taristu välja ehitada võimalikult kiiresti. "Ma tahan rõhutada, et kui me räägime uue linnaku rajamisest või harjutusväljade laiendamisest, siis tegelikult räägime me ikkagi aastatest," ütles ta.

Saar ütles, et kohaliku kogukonnaga pole kaitseinvesteeringute keskus uue linnaku või harjutusväljade laiendamise asjus lävimist veel alustanud.

"Me tegelikult ei tea veel, millises ulatuses me plaane läbi viime. Kõigepealt selguvad täpsemad plaanid, siis räägime ka kohaliku kogukonnaga," ütles ta.

NATO lahingugrupis Eestis teenivad praegu üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused ning lahingugruppi juhib hetkel briti kuninglike husaaride üksus.

Lahingugrupi üksused saabusid Eestisse 2017. aasta kevadel ja on lõimitud esimese jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugruppi kuulub üle 1000 liitlassõduri ja sellel on olemas soomusüksuste tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ning mitmesugused toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).

Ühendkuningriik saatis veebruaris Eestisse ka täiendatud üksuse ehk üle 800 kaitseväelase. Lisaks on Eestis Balti riikide õhuturbe missiooni üksus Saksamaalt. Kokku on praegu Eestis viibivate liitlaste arv kaitseministeeriumi sõnul umbes 2500 inimest.