Huvihariduse lisatoetuse osakaal ja kasutus on omavalitsustes väga erinev. Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski rääkis, et linna eelarvest läheb huviharidusele üle seitsme miljoni euro ja riigi toetus on olnud 400 000 eurot. Siiski mängib toetus linna jaoks olulist rolli.

"Riigi toetusest ei kata me mitte põhitegevuse kulusid, vaid see on hästi oluline valdkonna arendamiseks – uute spordialade sissetoomiseks, koolitusteks, kvalifikatsiooni tõstmiseks. Toon kaks näidet: me oleme viinud läbi eraldi koolituse HEV-õpilastele huvihariduse pakkumiseks. Samuti on huviharidus ja mitteformaalne haridus väga oluline tööriist eestikeelsele haridusele üleminekuks ja ka neid koolitusi oleme me riigi toel just huvikoolidele pakkunud," rääkis Kaplinski.

Tartu maakonnas asuva Kastre valla eelarvest on huviharidusele ette nähtud 165 000 eurot, millest riigi lisatoetus moodustab üle 80 000 euro ehk pea poole. Kastre vallavanem Annika Pajumaa-Murov rääkis, et selle raha eest toetatakse nii huvikoole kui ka peresid.

"170 eurot on siis see toetus aastas lapsevanema jaoks, mida nad otse saavad taotleda. See kriteerium on lihtsalt see, et laps peab olema Kastre valla elanik ja ükskõik, kas huviharidust omandab ta koduvallas või mujal. Vanema jaoks on see ikkagi oluline toetus aasta lõikes. Ta küll kõike ei kata, aga mingisuguse osa kindlasti. See jällegi avardab meie laste võimalusi huviharidusest osa saada. Need kärped meid väga ei rõõmusta ja me püüame omalt poolt teha kõik selleks, et meie ise enda toetusi kärpima ei peaks."

Eesti Linnade ja Valdade liidu asedirektor Jan Trei ütles, et kuigi üheksa miljonit eurot jääb lisatoetusteks alles, ei ole see omavalitsustele piisav.

"Keerulises majandusolukorras, kus on suurenenud nii meie Eesti perede igapäevased kulutused kui ka maksukoormus laiemalt, siis ma usun, et kindlasti ei ole omavalitsustes soovi minna huvihariduse toetussüsteeme noorte arvelt kärpima. Ma arvan ka seda, et riigipoolse toetussumma vähendamine võib tähendada meie peredele huvihariduses osalemise kallinemist."

Haridusminister Kristina Kallas ütles, et alates 2026. aastast soovitakse lisatoetust suunata kindlatesse valdkondadesse ja nüüd seisab ees toetuse täpse fookuse välja töötamine.

"Me seda huvihariduse toetust tahaksime anda seda liiki huviharidusele, mis on seotud laste liikuvusega, väga andekate laste võimete arendamisega läbi huvitegevuse ja Eesti rahvuskultuuri toetamisega. See on siis muusika, kunst, rahvatants, tants üldse, sport koolis. Need tegevused," sõnas Kallas.