Pärast volinikukandidaatide vahel portfellide jagamist said kandidaadid nüüd alustada valmistumist europarlamendi kuulamisteks. Kui kandidaat pole eurosaadikute jaoks veenev, siis saab parlament ta tagasi lükata. Seega tekib olukord, kus kandidaadi saatus on europarlamendi saadikute kätes. 

Euroopa Parlament on ka varem kandidaate tagasi lükanud, ka seekord ei pruugi kõik kandidaadid saada rohelist tuld. 

Alates 2004. aastast on europarlament igal kuulamisel lükanud tagasi vähemalt ühe kandidaadi. Näiteks 2019. aastal lükati tagasi kolm kandidaati, nende seas oli ka Prantsusmaa esindaja Sylvie Goulard. 

Saadikute hinnangul ei andnud Goulard piisavalt selgeid vastuseid temaga seotud õigusalastele ja eetikat puudutavatele küsimustele. Tagasi lükati veel ka Rumeenia ja Ungari kandidaadid. 

Kui mõni liikmesriik peab uue kandidaadi esitama, tähendaks see suure tõenäosusega ka viivitust Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametisseastumisel. 

Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhid ütlesid, et tahavad seekord asja kiiresti ära lahendada. See peaks vähendama võimuvahetusega kaasnevat ebakindlust Euroopas. See võib aga olla lihtsalt ilus jutt ning Politico koostas nimekirja kandidaatidest, kelle jalgealune võib minna tuliseks. 

Tule alla võib jääda Ungari kandidaat Oliver Varhely, ta on praegu EL-i laienemisvolinik. Uues komisjonis saaks temast tervishoiu ja loomade heaolu volinik. Paljude vaatlejate ja poliitikute hinnangul on Ungari Kesk- ja Ida-Euroopa nõrgim lüli. Riigi peaminister Viktor Orban on pidevalt Brüsseliga karvupidi koos. 

Eurosaadikud võivad veel mäletada 2023. aasta sündmust, kui Varhely nimetas neid "idiootideks". Samas kui Varhely tagasi lükatakse, ei pruugi Orban asendajat pakkudagi ja saaks nii segadust külvata. 

Politico hinnangul on lahti veel ka Sloveenia esindaja Marta Kosi saatus. Tema ametisse nimetamise menetlus on veel pooleli. Ametisse nimetamise korral saab temast laienemisvolinik. Paljud saadikud võivad leida, et ta pole piisavalt pädev. Sloveenia meedia teatel astus ta 2020. aastal tagasi riigi suursaadiku kohalt Saksamaal. Teda süüdistati kehvas juhtimises. 

Luubi all on veel Belgia kandidaat Hadja Lahbib, kellest peaks saama valmisoleku ja kriisiohje volinik. See on uus portfell, mis hõlmab vastupanuvõimet, valmisolekut ja kodanikukaitset. 

Tõenäoliselt peab aga endine Belgia välisminister aru andma oma varasema tegevuse kohta. Jutt käib Lahbibi 2021. aasta reisist, ta oli toona ajakirjanik ning sõitis siis Venemaa poolt okupeeritud Krimmi. 

Kirves ripub veel ka Bulgaaria endise välisministri Ekaterina Zaharieva kohal. Temast peaks saama teadusuuringute ja innovatsiooni volinik. 2018. aastal sattus ta aga kodumaal skandaali, mis oli seotud Bulgaaria kodakondsuse müügiga. Zaharieva eitas kõiki süüdistusi, kuid tema poliitilised vastased võivad neid süüdistusi talle taas meelde tuletada. 

Politico hinnangul tasub kuulamisel pöörata veel tähelepanu Malta kandidaadi Glenn Micallef käekäigule. Temast peaks saama põlvkondadevahelise õigluse, kultuuri, noorte ja spordi volinik, kuid ta on poliitiline uustulnuk. Enamasti on kandidaadid aga poliitilised raskekaallased, kes on varem kodumaal olnud ministrid või juhtinud ka valitsust.

35-aastane Micallef oli varem peaminister Robert Abela personaliülem, seetõttu ei pruugi saadikud tema varasema töökogemusega rahul olla