Eelmise nädala teispäeval teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen uue komisjoni kooseisu ja volinike portfellide jaotuse. Seda teadet oodati juba nädal varem, aga von der Leyen otsis viimase hetkeni soolist tasakaalu.

"Kui ma sain esimesed nominatsioonid ja ma vaatasin kogu mustrit ja volinike koosseisu, siis meil oli 22 protsenti naisi ja 78 protsenti mehi. Võite ette kujutada, et see oli täiesti vastuvõetamatu. Seega ma tegin tihedat koostööd liikmesriikidega ja meil õnnestus tasakaalu parandada nii, et meil on 40 protsenti naisi ja 60 protsenti mehi," ütles von der Leyen.

Muu hulgas veenis von der Leyen Rumeeniat ja Sloveeniat, et nad vahetaks juba avalikustatud meessoost voliniku kandidaadi naise vastu.

"See asjaolu, et komisjoni president ei komplekteeri endale komisjoni, vaid saab ikkagi need nimetatud volinikud liikmesriikidest, teeb kindlasti selle tasakaalu garanteerimise keeruliseks. Kui palju täpselt seda kaadritetagust survestamistööd tehti, seda me ju ei tea," sõnas Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liige Sven Mikser (SDE).

Lisaks kirjutas päev enne von der Leyeni teadet sotsiaalmeedias senine prantslasest siseturu volinik Thierry Breton, et tema enam uues komisjonis ei jätka. Viimase viie aasta jooksul mitmel korral von der Leyeniga avalikult tülitsenud Bretoni komisjoni president uuesti kolleegiks ei soovinud. Seega jättis von der Leyen Prantsusmaale valiku, kas ta annab Bretonile mõne vähem tähtsa portfelli või esitavad prantslased uue kandidaadi. Prantsusmaa vahetas Bretoni endise Euroopa Parlamendi liikme ja praeguse välisministri Stephane Sejourne'i vastu välja.

"See konkreetselt räägib Prantsusmaa väga haprast ja rabedast sisepoliitikast tänasel päeval, kus (president Emmanuel) Macroni enda positsioon ei ole kõige mugavam. Toimub parajasti valitsuse vahetus, ei ole selget parlamendienamust. Teisest küljest Breton on olnud väga võimukas, mõjukas komisjoni liige. Mitu asja langesid kokku – kindlasti von der Leyeni ja Bretoni omavahelised kahepoolsed suhted kui ka Prantsuse sisepoliitika," selgitas Mikser.

Vastutasuks määras von der Leyen Sejourne'ile asepresidendi koha ja tööstusstrateegia portfelli.

Kokku on uues komisjonis viis juhtivat asepresidenti ja Euroopa Liidu kõrge välisesindaja koht, mis läheb Eesti endisele peaministrile Kaja Kallasele.

"Kui vaadata geograafilist tasakaalu, siis kolm volinikku on liikmesriikidest, mis liitusid enne raudse eesriide langemist, ja kolm on liikmesriikidest, mis liitusid pärast seda, kui Euroopa taasühines," rääkis von der Leyen.

Lisaks Kallasele on idapoolsematest liikmesriikidest pärit Rumeenlane Ruxana Minzatu, kes hakkab vastutama demograafia valdkonna eest, ja Henna Virkkunen Soomest. Virkkunen saab digitehnoloogia, julgeoleku ja demokraatia portfelli. Virkkuneniga hakkab koos töötama uus kaitse- ja kosmosevolinik, Leedu endinde peaminister Andrius Kubilius.

"Julgeolek ja kaitse on üks kõige tähtsamaid prioriteete konkurentsivõime kõrval. Ma olen valmis, et selle prioriteedi teostamisest osa võtta. On väga selge, miks Euroopa Liidu jaoks on julgeolek prioriteet. See on Venemaa sõja pärast Ukrainas. Parim investeering Euroopa julgeolekusse on investeering Ukraina julgeolekusse," sõnas Kubilius.

"Loomulikult tema esimene ülesanne – ta on ka sellest aru saanud – on leida raha. Ehk kuidas finantseerida Euroopale nii vajalikku kaitsetööstuse arengut," ütles Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Riho Terras (Isamaa).

Selleks on mitu teoreetilist võimalust, loetles Kubilius.

"Muidugi on võimalus kaitsevõlakirjad. Me peame kaaluma seda, mida endine Itaalia peaminister Enrico Letta kirjeldas oma ühisturu raportis, et kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi, et liikmesriigid saaks odavamalt laenata. Juttu on olnud ka sellest, et Euroopa taasterahastu kulutamata ressursi kasutamist peaks uurima," rääkis Kubilius.

Üksmeelt, kust kaitsetööstusele raha leida, liikmesriikide seas samas pole. Raha küll eraldatakse, aga vähe. Kubilius tõi näiteks kevadel kokkulepitud Euroopa kaitsetööstuse programmi.

"Kahjuks saab Euroopa Liit eelarvest eraldada ainult 1,5 miljardit eurot. Liikmesriigid kulutavad umbes 300 miljardit eurot kaitsele. Ameeriklased kulutavad suurusjärgus 800 miljardit. Euroopa Liit panustab 1,5 miljardiga. See on küll tähtis ja sellel võib olla mõju, aga ma tahaks näha palju suuremaid numbreid," selgitas Kubilius.

Kuid juba see, et julgeolekuteemadega hakkavad uues komisjonis tegelema volinikud Leedust ja Soomest, näitab, et idapoolsemate liikmesriikide julgeolekumuresid võeti kuulda.

"Kõrge esindaja on ka Eestist kokkuvõttes, kellel on Euroopa Liidu kaitse- ja välispoliitikas väga otsustav roll. Pigem annab see meile positiivse sõnumi. Ka von der Leyen on tahtnud selle teemaga tegeleda ja see saab olema selle komisjoni üks fookusteemadest," märkis Terras.

Kuid majanduse ja Euroopa konkurentsivõimega seotud portfellid läksid peamiselt suurriikidele.

"Me kindlasti soovime, et kaitseküsimusi, julgeolekuküsimusi võtaks tõsiselt kõikide liikmesriikide volinikud, et see ei oleks vaid idapoolsemate väikeriikide hobi, vaid Euroopa Komisjoni kui terviku prioriteet," ütles Mikser.

Komisjoni volinikud peavad ka veel läbima Euroopa Parlamendi kuulamised ja lõpuks saama hääletusel parlamendi heakskiidu.

"Varasematel kordadel on parlament tahtnud näidata, et nad ei ole vaid kummitempel ja on kukutanud läbi mõne – viimasel korral igast suuremast poliitilisest parteist ühe – voliniku kandidaadi," märkis Mikser.

Kui nii läheb, astub Euroopa Komisjon ametisse von der Leyeni loodetud 1. novembri asemel 1. detsembrist. Brüsselis juba räägitakse mõnest volinikust, kellele võib kuulamine tulla raske. Näiteks laienemise portfelli saanud sloveenlanna Marta Kos, kes peab põhjendama, miks ta pärast uurimist 2020. aastal suursaadiku ametist tagasi astus, ja ennast kaitsma süüdistuste eest, et tal olid seosed Jugoslaavia salapolitseiga. Kos on varem öelnud, et tema tausta on diplomaaditöö tõttu juba põhjalikult uuritud.

"Kuna komisjon on üsna tasakaalus, siis tavaliselt ei saa ühte välja lükata teist välja lükkamata. Kui sa oma kandidaati tahad kaitsta, siis ei hakka teist vastu ründama. Nii et ma tõesti loodan, et 1. novembriks on komisjon koos," ütles Terras.