Teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni esimeheks valitud Ursula von der Leyen on avalikustanud oma uue kabineti koosseisu ehk Euroopa volinike nimed. Mis on muutunud võrreldes eelmise koosseisuga?

Kindlasti on muutunud Euroopa Parlamendi poliitgrupide omavahelised jõuvahekorrad. Von der Leyeni 2019–2024 valitsenud kabineti 27-st volinikust kuulus Euroopa Rahvaparteisse (EPP) 11, Euroopa Sotsialistidesse (PES) kaheksa, liberaalidesse (Renew/ALDE) kuus, Euroopa Konservatiividesse (ECR) üks ning Euroopa Rohelisse erakonda (EGP) üks. Kokkuvõttes oli jäme ots sotside ja liberaalide käes.

Värskes koosseisus, mis on ametis aastatel 2024–2029, jagunevad kohad erakondade vahel nii: EPP-l on 15 kohta, PES-il viis, Renew/ALDE-l viis, ECR-il üks ja uuel paremkonservatiivsel poliitgrupil Patriots for Europe üks.

Liberaalide ja sotsialistide leer on kohti kaotanud ja viimastel eurovalimistel enim kohti saanud paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) on komisjonis jõudu juurde saanud, neil üksi on rohkem volinikke kui sotsialistidel ja liberaalidel kokku.

Jõuvahekorrad on muutunud, sest võrreldes viie aasta taguse ajaga on rohkem neid Euroopa liikmesriike, kus on praegu võimul parempoolsed või tsentristlikud erakonnad, mis kuuluvavad Euroopa Rahvaparteisse. Teaduspärast saab iga Euroopa riigi ametisolev valitsus saata Euroopasse ühe voliniku.

Kui palju see kõik mõjutab Euroopa Liidu senist kurssi? Arvestades, et komisjoni juhina jätkab von der Leyen, on kannapöörded kahjuks välistatud. Järsk suunamuutus eeldaks tunnistamist, et seni on oldud valel teel, ning seda juba ei juhtu. Euroopa Rahvapartei, mida esindab ka von der Leyen, ei ole kuigi jõulise stiiliga, laupkokkupõrkeid välditakse, püsitakse turvalises peavoolus.

Tõsi, komisjonilt on tulnud signaale, et ennekõike liberaalide ja sotside tahetud rohepöörde suhtes võetakse "pragmaatilisem hoiak", sest senine praktika näitab, et rohepöörde elluviimine plaanitud mahus kahjustab Euroopa tööstuste ja majanduse konkurentsivõimet. Mida "pragmaatiline hoiak" täpsemalt tähendab, ei tea ilmselt veel keegi. Aga kui vaadata volinikke, kes on uues komisjonis selle valdkonna eest vastutavad, siis on keeruline uskuda selle punkti täitmist reaalse sisuga.

Näiteks Hispaania sotsialistist volinik Terese Ribera, kes vastutab rohelise, õiglase ja konkurentsivõimelise ülemineku eest, on fossiilkütuste ja tuumaenergia tuline vastane. Kliima, nullnetotehnoloogia ja puhta majanduskasvu voliniku, samuti sotsialisti Wopke Hoekstra jaoks on rohepööre alati olnud keskse tähtsusega teema.

Pole kahtlust, et ka Belgiat esindav sotsialist Hadja Lahbib, kes tegeleb võrdsuspoliitikaga, annab oma panuse, et komisjoni poliitika püsiks vasakpoolsel ja progressiivsel kursil, mis muu hulgas tähendab rohkem sookvootide ja LGBT-agendat.

Kas võib oodata muudatust rändepoliitikas? Arvestades, et migratsiooniteemade eest vastutavaks volinikuks saab Austria konservatiivne poliitik Magnus Brunner, võib arvata, et mõningane nihe konservatiivsema immigratsioonipoliitika poole võib tulla. Siiski ei ole seni mingit märki, et loobutaks plaanist võtta liikmesriikidelt vähemaks õigust otsustada oma rändepoliitika üle.

Samuti võib kabineti koosseisu põhjal hinnata, et Euroopa Komisjon jätkab Ukraina toetamist. Nii von der Leyeni parem käsi välispoliitika küsimustes Kaja Kallas, leedulasest kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius kui ka Läti majandus- ja tootlikkusvolinik Valdis Dombrovskis on seni olnud Ukraina rahastamise häälekad toetajad.

Kindel on see, et liberaalide-sotsialistide leer nii Euroopa Parlamendis kui ka komisjonis võitleb kümne küünega senisel kursil püsimise eest. Üks viis seda teha on takistada parempoolsete ja konservatiivsete volinike saamist komisjoni liikmeks.

Näiteks on sotsid juba teatanud, et itaallane Raffaele Fitto, kes vastutab ühtekuuluvuspoliitika, regionaalarengu ja linnade eest, neile ei sobi, sest ta on Itaalia parempoolse peaministri Giorgia Meloni kaasvõitleja. Fitto poliitilised vaated ei vastavat sotside poliitperekonna nõuetele. Kindlasti hakkab sotside ja liberaalide leer takistama tervishoiu ja loomade heaolu voliniku, ungarlase Olivér Várhelyi ametisse nimetamist, nii näidatakse üles vastumeelsust Viktor Orbáni Ungari suhtes.

Milline on komisjoni täpne koosseis, saame teada mõne lähikuudel, sest volinikud peavad veel läbima Euroopa Parlamendi kuulamised ja saama hääletusel parlamendi heakskiidu. Kui parlament mõnda volinikku ametisse ei kinnitada, tuleb liikmesriigil saata uus ning siis astub komisjon ametisse von der Leyeni loodetud 1. novembri asemel 1. detsembril.

Ent vaatamata sellele, milliseks kujuneb komisjoni koosseis, on selge, et suuri muutusi Euroopa poliitikas oodata ei ole. Kui võrrelda euroliitu rongiga, siis võime öelda, et sõitjate jaoks muutub vaid sõidukiirus ja teenindav personal, aga raudruun ise püsib endiselt nendel rööbastel, mis on varem maha pandud. Sõidusuundade ümbertegemiseks ja uute rööbaste rajamiseks ei olnud viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemus piisav.

Küll aga näitavad mitme liikmesriigi viimase aja valimistulemused, et Euroopa liigub tasapisi parempoolse ja konservatiivsema poliitika suunas. Poliitilised muutused liikmesriikide valitsustes võivad Euroopa kurssi muuta rohkem kui komisjoni koosseis.