Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga planeeritud muudatuste kogumõju ei ole piisavalt hinnatud ja vajab täiendamist, samuti ei ole seletuskiri kooskõlas mõjude hindamise metoodikaga, märkis majandusminister Erkki Keldo allkirja kandev kooskõlastuskiri.

Olulised puudujäägid on ministeeriumi hinnangul just sotsiaalmajanduslike mõjude hindamises ja analüüsis.

"Esitatud majanduslike mõjude hinnangud ei ole järjekindlad, tihti puuduvad konkreetsete väidete toetuseks asjakohased viited ning esineb lihtsalt optimistlikke tulevikukirjeldusi, näiteks: "tervislikum ja inimmõõtmeline linnaruum, mis meelitab välistööjõudu". Ehkki üksikute infokildude seas on olemas väärtuslikke andmeid, puudub terviklik ja sidus ülevaade, sealhulgas investeeringute ja iga-aastaste mõjude osas," teatas ministeerium.

"Eelnõu seletuskirjast ei selgu, et oleks terviklikult hinnatud seaduse mõju Eesti regionaalarengule ja maapiirkondadele. Seletuskirjas jääb ebaselgeks alternatiivsete stsenaariumite olemasolu ja neile puuduvad viited. Meie andmetel on osa mõjude hindamise protsessist veel pooleli, kuid seletuskirjast sellekohased viited puuduvad. Enne uuringute lõplikku valmimist ei ole võimalik hinnata sätete tegelikku mõju," seisab majandusministeeriumi hinnangus.

Samuti tekitab majandusministeeriumis küsimusi esitatud andmete usaldusväärsus ja nendest tehtud järeldused.

Ministeerium toob näitena välja kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas märgitud põlevkivielektri tootmisel kaduvad 400-600 töökohta, samas kui Eesti Energia majandusaasta aruande kohaselt töötab valdkonnas kolm korda rohkem inimesi, millele lisanduvad teenindavad töökohad.

Seletuskirja mõjude analüüsi alajaotuses on märgitud, et energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb eelistada tuule- ja päikeseelektrijaamu ning gaasielektrijaamu ja kasutada elektrisalvestustehnoloogiaid. Samas puudub seletuskirjas informatsioon selle kohta, millal ja milliseid investeeringuid see nõuab ning kas turul on juba olemas sobivad lahendused, sealhulgas salvestustehnoloogiad, kirjutab majandusministeerium.

Lisaks tuleks majandusministeeriumi sõnul hinnata, milline mõju kaasneb energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitekoguse vähenemisega elektri- ja soojusenergia hinnale ja kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete ja elanikkonna majanduslikku olukorda.

Samuti ei ole kliimaministeerium majandusministeeriumi hinnangul selgitanud, kuidas plaanitakse toetada eramajade renoveerimist, arvestades, et keskmisele Eesti leibkonnale võib kogu maja renoveerimine osutuda rahaliselt üle jõu käivaks.

Tervikuna võiks iga pakutud meetme juurde märkida ka selle rakendamiseks vajaminevad kulud, märgib majandusministeerium, et ettevõtjatel oleks kindlus oma investeeringute tegemisel ning tulevikuplaanide kujundamisel.  

"Planeerida tuleks täiendav aeg probleemkohtade lahendamiseks, seaduse ja seletuskirja täiendamiseks ning tellida seadusega planeeritavatele meetmetele sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs majandusele, vastu igat meedet/alamakti ning kumulatiivselt. Lisaks tuleb hinnata mõju riigieelarvele," kirjutas majandusministeerium.

Detailsem kriitika

Lisaks üldisemale on ka majandusministeeriumil detailsemat kriitikat.

Kliimakindla majanduse eelnõu keelaks Eestis toota põlevkiviõli transpordikütuseks. Majandusministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik kehtestada lauspiirangut, vaid kui ettevõtjal on suutlikkus toota kliimaneutraalselt transpordikütust, peaks see olema võimalik.

Kliimaministeeriumi eelnõu näeb ka ette Eestis raiemahu vähendamist miljoni tihumeetri võrra ja märgatavat põlevkivi- ja turbakaevandamise vähendamist. Majandusministeerium märgib, et selline piirang toob endaga kaasa nii ettevõtete konkurentsivõime kui ka riigieelarve laekumiste vähenemise.

Majandusministeerium ütleb, et ressursipiirangute puhul peaks kliimaministeerium analüüsima, millised on nende majanduslikud mõjud suhestatuna kauplemisühikute katmise kuluga ja kui kulud on piirangute puhul suuremad, piiranguid mitte kehtestada. Ilma mõjusid analüüsimata ei ole võimalik teha järeldusi, kas valitud lahendused on sobivad ja eesmärgipärased ning kas ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne, märgib majandusministeerium.

Eelnõu näeb maakasutuses ette, et sektoris tuleks kompenseerida muudes sektorites tekkivat heidet ja on rangem kui LULUCF-i määrusega Eestile kehtestatud kohustus. Majandusministeerium ütleb, et see on vastuolus "kõik panustavad" põhimõttega.

Majandusministeerium märgib, et maakasutussektor saab olla metoodikast tulenevalt netosiduja vaid siis, kui metsamaa pindala oluliselt suureneb või metsa majandatakse kolmandiku võrra juurdekasvust vähem. See aga ei ole pikas perspektiivis võimalik ja toob kaasa rea probleeme, sealhulgas väiksema raiete eelduse, kui metsade vanus seda eeldaks.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu näeb ette, et kliimaministeerium peaks tulevikus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumiga selgitama välja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalised majandusmeetmed ja need lõpetama.

Majandusministeerium ütleb, et ettepanek on segane. Enamik ettevõtlust ja majandust toetavatest meetmetest võivad olla kliimat koormava mõjuga, seda ka rohetehnoloogiate puhul, kuid see ei peaks olema piisav põhjus meetmete lõpetamiseks, märgib ministeerium.

"Tuleb arvestada, et ettevõtlus on finantsallikaks, mis aitab rahastada tegevusi, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks võib positiivne majandusmõju olla oluliselt suurem kui negatiivne keskkonnamõju. Ainuüksi koormus kekskonnale ei ole piisav põhjus teatud tegevuste keelustamiseks; mõju peab olema ka piisavalt ulatuslik, et sellist otsust langetada," märgib majandusministeerium.

"Samuti peaks selliste meetmete puhul arvestama mitte ainult mõju suunda, vaid ka selle ulatust ja kaasnevaid mõjusid laiemalt. Poliitikakujundajale peab jääma kaalutlusõigus meetmete rakendamisel, arvestades samas ka eesmärke, mis ei ole otseselt seotud kliima ja keskkonnaga," seisab majandusministeeriumi kirjas, mis viimaks soovitab tulevikus pigem hinnata meetmeid kaasuspõhiselt.

Majandusministeerium ütleb ka, et sektoritele eraldi kliimaeesmärkide kehtestamine ei pruugi olla parim plaan. Ministeeriumi hinnangul võib põlevkiviõli tootmise vähenemisest tingitud heitme vähendamine jätta puhvri, mida oleks mõistlik kasutada teiste sektorite heitme katmiseks.

"Samas on eelnõus end kinni kirjutatud ja ei ole jäetud paindlikkust. Suure tõenäosusega ei ole võimalik kõiki eesmärke soovitud viisil saavutada ning eesmärgid ei ole ka kulutõhususe mõttes kooskõlas – teatud valdkondades on eesmärkide täitmine lihtsam ja odavam kui teistes," märkis majandusministeerium.

Lisaks ütleb majandusministeerium, et kuigi eelnõuga on ette nähtud hulganisti lisaaruandlust, ei ole hinnatud, kui suur koormus sellega lisandub. Eriti veel keskkonnas, kus koalitsioon on kokku leppinud, et reguleerimist ja bürokraatiat tuleks vähendada.

Majandusministeeriumi hinnangul ei ole ka mõistlik, et kõik riigiasutused ja riigi asutatud MTÜ-d või sihtasutused peavad pidevalt kliimaaruandeid koostama, vaid tegelikult võiks aruandluse koostamise tuua kesksesse asutusse, kus oleksid tööl inimesed, kes teavad, kuidas neid teha.

Sotsiaalne sidusus

Peale 2023. aasta valimisi korraldati ministeeriumite tööd pisut ümber ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga liitus varem sotsiaalministeeriumi osaks olnud 10-liikmeline võrdsuspoliitika osakond. Ka see osakond kasutas võimalust kliimakindla majanduse seadust kommenteerida.

Võrdsuspoliitika osakonna peamine sõnum on, et kliimakindla majanduse seadusesse tuleks lisada deklaratiivseid võrdsust suurendavaid sõnumeid.

Näiteks võiks seaduses kirjas oleva ambitsiooni, et järgnevatele põlvedele ei võiks jätta põhjendamatult suurt kasvuhoonegaaside heite vähendamise koormust asendada lihtsalt ambitsiooniga, et järgnevatele põlvedele ei tohiks jätta suuremat koormust.

Samuti võiks osakonna hinnangul lisada võrdsete võimaluste edendamine kliimamuutustega kohanemise eesmärkide hulka ning avaliku sektori kohustuste hulka kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel. 

Ka leiab osakond, et eraldi võiks seadusesse kirja panna, et tuleks pöörata eriti tähelepanu enim haavatavatele inimrühmadele, "keda kliimamuutuste negatiivsed mõjud kõige enam ohustavad, sealhulgas vähendades või leevendades negatiivset tervisemõju, haigestumust ja suremust, mis on tingitud ebasoodsatest ekstreemsetest ilmastikuoludest ja teistest kliimariskidest; ning kliimamuutustest või kliimameetmetest tulenevat vaesusriski".

Lisaks sooviks osakond, et kliimakindla majanduse seaduses lisataks õiglase ülemineku põhimõttesse eesmärk edendada soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Nullheitega sõidukite kasutamisele tuleks osakonna hinnangul lisada ligipääsetavuse tingimus, et kõik inimesed saaksid nullheitega sõidukeid kasutada.

Samuti, kui näiteks kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohustab 50 000 elanikuga omavalitsusüksuseid ehk Tallinna, Tartut, Narvat ja Pärnut aastast 2035 taksoteenust ja aastast 2040 bussiteenust osutama vaid nullheitega sõidukiga, siis majandusministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna hinnangul on see ebaõiglane.

"Eelnõus toodud kitsenduse tulemusel saavad nelja linna elanikud paremad võimalused kui ülejäänud Eesti elanikud, sealhulgas sihtgrupid, kes olid välja toodud haavatavatena. Inimesed väärivad võrdseid võimalusi olenemata elukohast. Keegi ei peaks olema sunnitud elukohta vahetama või oma liikumist piirama, kui tekib vajadus liikuda abivahendiga, aga kohalik ühistransport seda ei võimalda," märgivad kommentaari koostajad.

Ministeerim paneb ette, et võiks 50 000 inimese piirangust loobuda ehk kohustada kõiki omavalitsusi aastast 2040 pakkuma bussiteenust vaid nullheitega sõidukitega või piirangut täpsemalt selgitama.

Kliimaministeerium käis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu välja 5. augustil, andes mahuka ja hüpoteetiliselt riigis elu laialt mõjutava seadusele paranduste esitamiseks kuu.

Seaduse eelnõu on saanud valdavalt väga kriitilist tagasisidet. Ministeerium kavatseb varasemate plaanide kohaselt eelnõu esitada valitsusele kinnitamiseks selle aasta oktoobris ja riigikogule novembris. Kehtima võiks seadus hakata tuleva aasta veebruaris.