Šveitsile tüüpilise otsedemokraatia näitena korraldatud rahvahääletusel oli 60 protsenti osalenutest vastu ideele, millega oleks laiendatud kaitsealuseid piirkondi ja võimud saanud kohustuse teha rohkem ohustatud liikide kaitseks, sealhulgas reostuse ja kinnisvaraarenduse piiramiseks.

Šveitsis tagasilükatud algatus oli ka muude riikide looduskaitsjate teravdatud tähelepanu all, kuna mure loodusliku mitmekesisuse kahanemise pärast üha kasvab, märkis väljaanne The Guardian.

Ettepaneku tagasilükkamise järel väljendas oma pettumust Šveitsi roheliste partei, mis teatas, et jõupingutusi keskkonna kaitsmiseks oleks vaja tugevdada. Roheliste kinnitusel on kolmandik riigis elavatest liikidest ning pooled elupaikadest ohus.

"Hääletustulemus ei muuda probleemi olematuks," märkisid rohelised oma avalduses.

Algatuse vastaste, sealhulgas mõjuvõimsa põllumeeste organisatsiooni hinnangul, oli ettepanek liiga äärmuslik ning ohustaks majanduse arengut. Farmerite kinnitusel arvestavad Šveitsi seadused looduskaitsenõudeid juba arvesse.

Avalikkuse toetuse initsiatiivil hakkas langema viimaste nädalate jooksul, kui selle vastased alustasid kampaaniat, milles esitasid argumente selle vastu.

Selle aasta alguses otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Šveits ei tee piisavalt kliimamuutuste mõju peatamiseks. Šveitsi parlament lükkas selle tagasi.