Tervisekassa prognoositav eelarve on järgmisel aastal üle 2,5 miljardi euro, millest valdava osa moodustavad tervishoiuteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud, teatas sotsiaalministeerium.

"Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest saadavale mõjule ei ole tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid. Iga 10 miljoni euro suurune kärbe eriarstiabis tähendab ligi 10 000 inimese ravi edasi lükkumist kaugemasse tulevikku, kuid reservide kasutusele võtmise otsusega saame seda vältida," ütles terviseminister Riina Sikkut.

Reservide kasutuselevõtt aitab Sikkuti sõnul tagada arstiabi kättesaadavuse ka järgmisel aastal ning hoida ära ravijärjekordade oluline pikenemine.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt on tervisekassa prognoositav puudujääk järgmisel aastal 209,8 miljonit eurot. Inimeste omaosaluse ümberjaotamise tulemusel tõusevad järgmisel aastal visiidi-, voodi- ja retseptitasud. Statsionaarses õendusabis on aga kavas vähendada inimeste omaosalust kolmandiku võrra ehk keskmiselt ravis viibija jaoks väheneb hind ligi 260 eurot.

Erinevad muudatused aitavad vähendada tervisekassa eelarve puudujääki 2025. aastal 42,2 miljoni euro võrra 167,6 miljonile eurole.

Sikkut rõhutas veel, et kuigi tervisekassa saab praegu puudujäägi katta oma reservidest teenuste taseme hoidmiseks, siis on selge, et jätkusuutlikuma lisarahastuse saamine on järgnevatel aastatel möödapääsmatu.

"Elanikkonna vananemise tõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti kasvavad kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Samas uued töövormid, muutused tööturul ning töökäte vähenemine on kaasa toonud selle, et sotsiaalmaksu laekumisest arstiabi tagamiseks ei piisa. Sealjuures on üle Eesti vaja pakkuda senisest palju rohkem vaimse tervise tuge, elulõpu- ja valuravi," selgitas Sikkut.

Haiglate liit: haiglaravi tagamine on väljakutse

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on kõige suurem väljakutse on haiglaravi tagamine. Juba tänavu said haiglad pakkuda 50 miljoni euro ulatuses vähem ravi kui vaja oleks olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma küll ei näe seda, et me järgmine aasta suudaks seda defitsiiti katta ja parimal võimalusel me suudame seda kuidagi säilitada ja suudame need kärped selliselt ellu viia, et nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate huvid on maksimaalselt kaitstud," ütles Sule.

Arstide kollektiivlepe lõppeb järgmise aasta märtsis ja uued palgaläbirääkimised juba käivad.

"Me oleme kollektiivlepingu projekti küll esitanud, aga kindlasti on praeguses olukorras selleks läbirääkimiste ruumi. Me võiks orienteeruda sellele tasemele kui palju riigikogu liikmete palk tõuseb," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul on arstide palgatõusu soov mõistetav, aga kui see ka uude kollektiivlepingusse sisse kirjutatakse, siis tähendab see lisakärpeid.

"Kui mingis palgatõusus lepitakse kokku, siis me oleme kohustatud need vahendid leidma ja see tähendab, et me peame need leidma süsteemist seest, lisaraha meile selleks ei tule," lausus ta.

Millised kärped täpselt ootavad tervishoidu ees uuel aastal, selgub novembris.