Laiem pilt meie majanduse konkurentsiväljavaadetele on tõsine. Meie SKP on reaalmahult viie aasta tagusel tasemel, hinnatõus on olnud nelja aastaga 40 protsenti. Eestis on kümnendat kvartalit majanduslangus. Valitsuse läinud aasta prognoosid majanduse väljavaadete kohta ei ole osutunud pädevaks. Selleks aastaks prognoosis valitsus majanduskasvu 2,7 protsenti. Tegelikult ennustatakse nüüd üks protsent kukkumist.

Kahjuks tuleb tõdeda, et valitsusel puudub sisuline käsitlus, kuidas Eesti majanduslangusest viia tõusule. Veelgi enam, valitsuse poliitika võimendab majanduslangust. See on vale kurss.

Eesti Panga ja valitsuse enda ekspertiis on nüüd sunnitud tunnistama, et valitsuse maksutõusude kursil on meie inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaateid halvendavad tagajärjed.

Esiteks kutsuvad maksutõusud esile täiendava inflatsiooni. Valitsus ise prognoosib hinnatõusu järgmisel aastal viis protsenti ehk kaks korda suuremaks võrreldes kevadise ennustusega.

Teiseks langevad inimeste reaalsissetulekud. Hinnatõus koos maksutõusudega annab kombinatsiooni, et keskmist palka teeniv inimene kaotab Kallase-Michali poliitika tulemusel aastas ühe kuupalga.

Kolmandaks vähendavad maksutõusud majanduskasvu. Valitsus ise hindab, et selle mõju on 1,2 protsenti, Luminor hindab ka valitsuse prognoosi liialt optimistlikuks ja ennustab valitsuse hinnangust üks protsent madalamat kasvutaset.

Valitsus ise oma hinnangus tõdeb, et maksutõusude tõttu kaotavad järgmisel aastal töö tuhanded inimesed, seda kinnitas ka Eesti Pank. Valitsuse narratiiv sellest, et rahanduslikult toimivat alternatiivi maksutõusudele ei ole, on vale. Valitsus põhjendab vajadust maksutõusudeks ennekõike täiendava riigikaitse vajadusega.

Asetagem olukord perspektiivi: järgmisel aastal kasvavad maksud ja koormised Kallase-Michali konsolideeritud poliitika tulemusel miljard eurot, kuid võrreldes eelmises eelarvestrateegias planeeritud 2025. aasta kaitsekuluga, kasvab kaitsekulu NATO metoodika järgi vaid 25 miljonit eurot.

Kõigepealt täiendavatest kuludest moonahankeks.

Valitsus lubas ette näha 1,6 miljardit eurot täiendavat moonaostu raha vastavalt kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Võrdlusalus on eelmine, 2024-2027 riigieelarve strateegia. Kui liita kokku aastateks 2025–2028 eraldatud täiendavad vahendid moonasoetuseks, siis need on kokku 786,8 miljonit eurot. Sellest tuleb maha lahutada sõjalise kaitse vahendite sisse planeeritud Ukraina toetamise kulud arvestuses 330 miljonit eurot, mida eelmisel aastal riigi sõjalise kaitse programmi kuluna ei arvestatud (Ukraina toetamise vahendid on asjakohased, kuid allikas ei saaks olla sõjalise kaitse programm). Järgi jääb nende tehete järgi netovahendeid sõjalisele kaitsele täiendavalt 456 miljonit eurot.

Lisaks on riigikaitse NATO standardi järgi vahendeid võrreldes 2024–2027 strateegia aastatega aastateks 2025–2027 planeeritud nominaalsummas vähemasti saja miljoni euro jagu vähem, kui võrrelda uut ja eelmist riigieelarve strateegiat.

Vaadelgem konkreetselt järgmist aastat: eelmises eelarve strateegiaga nähti ette 1370 miljonit eurot NATO arvestuses kaitsekuluks 2025, uue eelarve eelnõuga aga 1395. Netokasv 25 miljonit eurot.

Kui lahutada aga 105 miljonit eurot Ukraina toetamise vahendeid, siis Eesti kaitse sõjalised kulud NATO arvestuse järgi järgmisel aastal hoopis vähenevad võrreldes eelmises riigieelarve strateegias planeerituga ca 75 miljoni euro võrra.

Selline hookuspookus ei ole asjakohane. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor on suvel kinnitanud, et 1,6 miljardi euro suurune moonahange on võimalik 2025–2028 täies mahus realiseerida. Asjakohane on lähtuda kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ja planeerida vajalik moonahange täies mahus riigieelarve strateegiasse aastateks 2025–2028.

Praegu saab riigikaitse võrreldes varasema riigieelarve strateegiaga puhast sõjalise kaitse NATO arvestuses lisaraha mitte 1,6 miljardit eurot, vaid suuruses ca 350 miljonit eurot.

Samasugune hookuspookus valitseb valitsemiskulude kokkuhoiu küsimuses. Valitsus lubas viis protsenti vähendada valitsemisalade tööjõu ja majandamiskulu järgmisel aastal. Riigieelarve strateegia toob tegelikult ära viite valitsemisalade kärbetele, see on 0,15 protsenti SKP-st 2025. aastal. Ehk mitte reklaamitud 132 miljonit, vaid poole vähem. Riigieelarve revisjoni tulemuseks järgmisel aastal hindab see tabel null protsenti kokkuhoidu ning 2026. aastal 0,03 protsenti SKP-st.

Vaadelgem näidetena mõningaid konkreetseid ministeeriume.

Kliimaministeeriumi valitsemisala: tööjõukulud valitsemisalas hoopis kasvavad viis protsenti, majandamiskulud kasvavad 31 protsenti (ministeeriumi enda majandamiskulud kasvavad 279 protsenti).

Valitsus reklaamib, et kliimaministeerium hoiab järgmisel aastal kokku 10,01 miljonit eurot, kuid samal ajal suurendatakse kliimaministeeriumi eelarvet 12,3 miljoni euro võrra aastatevahelise ümbertõstena.

Regionaalministeerium: tegevuskulude kärbe paberil 10,8 miljonit eurot, samal ajal eelarvet suurendav aastatevaheline ümbertõste 2025. aastasse 8,2 miljonit eurot ning lisatakse eelarvesse õigusaktidest tulenevate lisakulude haldamise kulu 1,8 miljonit.

Sama meetod on ka rahandusministeeriumil. Ühe tabeli järgi rahandusministeeriumi vähenevad tööjõukulud kolm protsenti, majandamiskulud kasvavad 24 protsenti.

Teise tabeli järgi rahandusministeeriumi kärbe järgmisel aastal: 4,2 miljonit eurot, samas jällegi suurendatakse aastatevahelise ümbertõstega ministeeriumi eelarvet 7,2 miljonit eurot ning lisatakse juurde õigusaktide haldamise lisakulu 1,2 miljonit eurot.

Siseministeerium: kärbe 4,2 miljonit eurot. Aastatevaheline ümbertõste 5,3 miljonit eurot. Trikk on selles, et ümbertõsted ja lisanduvad ministeeriumite eelarvetulud haldamise korraldamiseks on suuremad kui kärbe.

Manööverdamisruumi valitsusel on, sel aastal jääb prognoositavalt eelarves kasutamata ca kaks miljardit eurot, läinud aastal oli summa 2,5 miljardit eurot. Sümboolselt kasvab valitsuse riigihalduse programmi maht järgmisel aastal 46 protsenti ehk 25,8 miljonilt eurolt 37,7 miljoni euroni.

Paradokse on teisigi. Valitsus teatab, et sihtotstarbelist eelarvet vähendatakse kärpena järgmisel aastal kolm miljonit eurot. Eelarve seletuskiri ütleb, et valitsuse kogu reserv kasvab 122 protsenti ehk 166 miljonile eurole.

Võtame kokku: valitsus eelistab panna koormuse inimeste ja ettevõtete õlgadele. Sisulist valitsemiskulude kärbet järgmise aasta eelarves ei ole. Valitsuse käitumine nii riigikaitse kulude kui ka valitsemiskulude kokkuhoiu puhul ei ole aus. Nende sõnad ja teod ei lähe kokku. See eelarve on valelik eelarve.

Isamaa esitab tervikliku alternatiivse eelarve. Maksutõusudele on alternatiiv. Vähendage valitsemiskulusid, tagage maksurahu, kasutage täies mahus välisvahendeid. Ühiskond vajab optimistlikku vaadet.

Vale on ka valitsuse teade, et Eestis uusi makse ei tule. Maksud tõusevad ridamisi järgmistel aastatel, kuid avalikkuse tähelepanu mittepälvinult valmistab valitsus ette juba uusi makse. Me oleme sellest teadlikud.

Praegune peaülesanne on aidata majandusel taastuda. Selleks vajame maksurahu, vähem bürokraatiat ja kahekõnet ettevõtjatega. Meie teine ülesanne on teha sisuliselt ära otsused julgeolekuvallas. Aitab juba venitamisest.

Julgustan peaministrit eelarve menetlemise ajal valitsuse kurssi korrigeerima. Alustage valitsemiskuludest. Te olete valitsemiskulusid mikroskoopiliselt kärpinud, eelistades maksutõuse. See eelnõu ei ole kvaliteetne, ja see on tõsine probleem.

Kommentaar tugineb Urmas Reinsalu kõnel riigikogus vastuseks peaministri 2025. aasta riigieelarve üleandmisele.