Hiiumaa volikogu jättis maamaksumäärad muutmata
Kohalikud omavalitsused peavad otsustama oktoobri alguseks järgmise aasta maamaksumäärade muutmise. Hiiumaal jäävad need muutmata, sest volikogu ei võtnud vallavalitsuse esitatud eelnõud kiirkorras vastu.
Hiiumaa vallavolikogu leidis konsensuslikult, et vallavalitsuse esiatud maamaksumäärade eelnõu peab minema ka teisele lugemisele. Kuna erakorralist istungit plaanis pole, siis ei sünni maamaksumäärade küsimuses otsust enne oktoobrikuud, mis tähendab, et need jäävad Hiiumaal järgmisel aastal senisele tasemele.
Hiiumaa volikogu liige Aivar Viidik ütles, et vallavalitsus ei hinnanud piisavalt muudatuste võimalikku mõju ja ei arutanud seda huvigruppidega.
"Ei ettevõtjatega, ei maaomanike, metsaomanike ega ka tegelikult näiteks läbi osavallakogude kohalike elanikega. Mitte ainult mulle vaid paljudele volikogu liikmetele tundus, et vallavalitsus oli esitanud eelnõu nõnda, et visanud selle piltlikult öeldes volikogu lauale öeldes, et teie oma asi, kas võtate vastu või ei võta," rääkis Viidik ERR-ile.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ei nõustu kriitikaga, et eelnõu puhul on survestatud volikogu kiirustama ja maksumäärade muutmise mõju pole hinnatud.
Siiski möönis Tasuja, et kaasamine oleks võinud olla parem.
"Mõjuanalüüs või mõjud on selle eelnõu juures välja toodud. Sellest oli siin ka eelarve- ja majanduskomisjonis juttu, et need arutelud erinevate osapooltega, näiteks ettevõtjate liit ja erametsaomanike liit ja sellised sidusgrupid, et selline põhjalikum dialoog omavahel oleks olnud, sellega olen nõus," ütles Tasuja. "Oleme kokku leppinud, et nüüd, kui me seda eelnõu uuesti muutma hakkame, siis teeme pikema kaasamisringi, kohtumised ja arutelud sidusgruppidega."
Hiiumaa vald saab prognoosi kohaselt järgmisel aastal maamaksutulu 535 000 eurot. Maksumäärade tõstmisel olnuks see 35 000 euro võrra suurem.
Hiiumaa maaomanike jaoks ei tähenda maamaksumäärade muutmata jätmine siiski, et tasutav maksusumma jääks samaks kui tänavu. Selle põhjuseks on 2022. aasta korraline maa hindamine, millega tõusis maa väärtus Eestis keskmiselt 8,3 korda. See tähendab, et maamaks liigub maa uuest väärtusest tuleneva taseme suunas.
Seadus kehtestab praegu piirina, et 2025. aastal ei tohi tasutav maamaksu summa kasvada eelneva aastaga võrreldes üle 50 protsendi.