Maamaksu tõstsid maksimaalses võimalikus määras Haljala, Jõelähtme, Lääneranna ja Vormsi vald ning Maardu ja Loksa linn. Maamaksu langetamist pidas võimalikuks kaheksa omavalitsust.

"Eestis on 79 kohalikku omavalitsust ja 44 on jätnud maamaksumäärad samale tasemele kui eelmisel aastal. Maamaksumäära maksimaalseid tõstjaid oli ainult kuus," selgitas maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna teenusejuht Riita Parksepp.

Osalt kompenseerivad omavalitsused maksutõusuga varasemast maade ümberhindamisest tulenenud maamaksulaekumise vähenemist.

"Pärast maa hindamise reformi me kaotasime ligi 500 000 eurot maamaksu ja nüüd see on n-ö taastamine. Tulime tagasi 2023. aasta numbritesse," ütles Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra.

"See samm oli vajalik selleks, et linn saaks edasi areneda ja me saaks panustada rohkem infrastruktuuri ja teha meie elanike elu paremaks," lisas ta.

"Enne maa ümberhindamist laekus meil 330 000 eurot aastas. Kui tulid uued hinnad, siis meil maksulaekumine vähenes 10 protsenti ja saime 300 000. Käesoleval aastal peaks laekuma 440 000," selgitas Haljala vallavanem Anti Puusepp.

"Meie vallas on palju suvilaid ja suvekodusid. Nende omanikud on sisse kirjutatud Tallinna, Tartusse, Rakverre ja seega maksudega kohaliku elu edendamisse ei panusta," lisas vallavanem.

Kogu Eestis laekus möödunud aastal maamaksu ligi 59 miljonit eurot. Sel aastal laekub eeldatavalt märksa rohkem.

"Hetkeprognooside järgi on 2025. aasta maamaksulaekumine kõikide kohalike omavalitsuste peale kokku umbes 82 miljonit eurot. Täpsem summa selgub kolme nädala pärast," rääkis Riita Parksepp.

Järgmisel aastal võib oodata ees aga uus maamaksutõus. Kui sel aastal on maamaksutõusu piirmäär 50 protsenti, siis järgmisel aastal märksa rohkem.

"Järgmisel aastal võib maamaksutõusu piirmäär olla vahemikus 10 kuni 100 protsenti. Selle otsuse teevad kohalikud omavalitsused sügiseks," ütles Parksepp.