Järgmisel aastal saabub Eestisse rekordkogus sõjatehnikat, sealhulgas keskmaa õhutõrje ja HIMARS süsteemid. Nõudlus sõjamoona järele on suur. Siiski pole tarnijad teatanud tarnete edasilükkumisest.

"Mõlema kaasuse puhul lepingulised tarneajad on täna kõik veel paigas. See, millest me lähtume, kui me räägime, et nende rakettide kättesaadavusega on probleemid, on üksjagu kuulujutte ja eks meil on vahetut suhtlust tarnijatega ka," ütles kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar.

Järgmise aasta teises pooles peaks saabuma esimene saadetis Saksa keskmaa õhutõrje raketisüsteeme Iris-T.

"Saksa valitsus on tellinud Diehl Defense'ilt, kes Irist toodab, täiendavaid õhutõrjesüsteeme Ukraina jaoks. Ja eks me oleme siin praegu läbirääkimistes, kas Diehl Defense suudab tarnida meile ära järgmisel aastal esimese osa, nii nagu on kokkuleppes, või nad paluvad Ukraina toetuseks seda tarnet mingi arv kuid edasi lükata," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti andis Ukrainale 50 000 tankitõrjemiini ja muud pioneeritehnikat.

"Umbes sama palju on sinna vahepeal juurde ka ostetud. Miinide olukord ei ole meil halb. Aga meil on täiendavad vajadused ja me oleme tellinud neid juurde," ütles Saar.

Järgmisel nädalal tutvub Eesti delegatsioon Ukraina pikamaa relvastusega. Varem on kaitseminister öelnud, et Eesti soovib osta rakette Ukrainalt, kelle tootmisvõimsus on suurem kui Ukraina enda ostuvõime. Kuid ka Eesti kaitsetööstus valmistub selliseks võimekuseks, ütles Pevkur.

"Me vaatame ka Eesti sisse. Me teame, et Eestis on paar-kolm ettevõtet, kes on päris kaugele jõudnud oma arendustega, et pikamaa tulejõudu tekitada. Ja just tiibraketi kiirusel – 800 kilomeetrit tunnis 300 kuni 500 kilomeetri kaugusele," selgitas Pevkur.