Stuudios väitlesid Meelis Kiili (Reformierakond), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Tali (Eesti 200), Andres Metsoja (Isamaa), Mart Helme (EKRE) ja Jaak Madison (Keskerakond).

Kaljulaid ütles, et kaitseväe hinnangul on vaja täiendavateks kaitsekuludeks üle kolme miljardi, nad küsisid 1,6 ja nüüd on valitsuses kokkulepe, et küllalt pika aja jooksul see eraldatakse. "Kui ohupilt muutub, siis küllap siis vaadatakse eelarve ümber," ütles Kaljulaid.

"Eesti on üks NATO suurimaid moona ostjaid. On halb, et opositsioon kastutab kaitseväe juhataja nõuannet poliitilise retoorikana, see on kaitseväe kiskumine poliitikasse. Täna oleme kaitsekuludes 3,4 protsendi juures SKT-st ja oleme leidnud valdkonda rohkem vahendid, ei suuda ette kujutada koalitsiooni, kes oleks teinud rohkem," sõnas Kaljulaid.

Helme ütles, et on oluline mille peale kulub see raha: kas Eestil on ikka õiged torud moona jaoks. "Eestil on ka lüngad soomustehnikas, õhutõrjes, sõda on läinud odavate droonide peale. Samas võime ka kogu riigieelarve panna kaitsekulutustesse, see on ikka väiksem kui suurte riikide kaitseeelarve," rääkis Helme.

"Meil pole mõtet üksteist süüdistada, et midagi on tegemata, aga [moona ostmise otsuste] läbimõtlemine peaks olema opositsiooni kaasavam," sõnas Helme.

Kiili rääkis, et me täpselt ei tea, kui palju venelased sõjamoona ja masinaid toodavad. "Riigid, kes on sõjaaja majandusele üle läinud, pole eriti tootlikud. Mingil hetkel tuleb piir ette. Me peame olema realistid. Tark oleks kui need piirid välja arvutaksime," ütles Kiili.

"Probleem on selles, et täna tehtavad hanked on 2-3 aastat ja riigid on järjekorras," ütles Madisson. "Seitsme aasta peale hajutada 1,6 on parem kui mitte midagi, aga see baseerub eeldusel, et seitse aastata on siin rahulik. Oleks olnud mõttekas riigikaitselaenu võtmine. Venemaa ei oota Eesti hangete taga," sõnas Madisson.

"Aastatel 2019-2020 oleks saanud teha hanked ära palju soodsamalt, siis alustas sisekaitsereserviga siseminister Mart Helme," meenutas Madisson.

Tali ütles, et oluline vaadata, kas teeme Tartusse veel ühe kultuurimaja või teeme olulisi relvahankeid.

"Selles piirkonnas on üsna varsti 300 ülimoodsat lahingulennukit NATO liitlastelt - venelastel pole midagi sinna vastu panna. Oluline on koorma jagamine NATO ja EL sees - ei saa nii olla meie paneme suure osa oma eelarvest kaitsekulutustesse, aga näiteks Iirimaa paneb oluliselt vähem," rääkis Tali.

"Peame arendama tarka ja nutikat tootmist ka kohapeal, et kullatolm jääks siia maha," lisas Tali.

Metsoja ütles, et inimesi ootab nii kärbe kui ka maksutõus, kuid need numbrid ei kajastu kaitse-eelarves.

Kiisa ütles, et kaitsekulusid liiga avalikult arutatakse, see teeb vaenlasele asjad lihtsaks. "Sõjaline nõuanne peab olema kõikide koosmõjude hindamine, sealhulgas see, mida tood kaasa kulu teistele ühiskonnakihtidele. See ei puuduta ainult moona," sõnas Kiili.

Helme ütles, et maksame praegu võlga selle eest, et lääne ühiskond oli patsifistlik ja ei hoidnud sõjalist võimekust.

"Oma moona olime sunnitud seega andma Ukrainale ära andma, kuigi Euroopas tootmisvõimekus puudus. See oli sundkäik. Hea, et riigikogu riigikaitsekomisjonis on viimasel ajal kõne alla tulnud laiapindne riigikaitse - peame looma ka evakuatsiooniplaane elanikele, et nad viia eemale pommitule alt. Nende teemadega on meil hiljaks jäädud ja need eeldavad samuti suuri summasid. Kui meil on vaja terve Narva evakueerida - kuhu me need kümned tuhanded inimesed paneme? Neil on vaja toitu, neid on vaja turvata, seal on tarvis korda hoida. Need asjad vajavad ka investeeringuid," sõnas Helme.

Tali ütles, et ka droonid peavad õhus olema - Eesti peaks ehitama droone ja testima neid Ukrainas, et droonid oleksid pidevas uuendamises, sest nende tarkvara aegub paari kuuga.

Madisson ütles, et riigikaitsest tuleb rääkida avatult, kuigi alati on spetsiifilisi asju, millest ei saa rääkida. "Me ei sa eeldada, et ei saagi arutada kaitseinvesteeringuid, sest siin on mängus miljardid ja kus on raha on korruptsioon. Ei saa nii, et hanked lähevad kellegi lehma lellepojale, aga rääkida sellest ei saa, sest tegemist on salastatud infoga," sõnas Madisson.

Ukraina sõja lõpp - mis tingimustel?

Zelenski on öelnud, et sõja lõpp on lähemal kui arvatakse. Madisson kommenteeris, et see on ainult positiivne, aga küsis, mis tingimustel see lõpp tuleb. "Ega siis Venemaa ei muuda oma geopoliitilist strateegiat, oht kasvab, aga mida saavad sellest Ida-Euroopa riigid," sõnas ta.

Kiili ütles, et Putini retoorikale ei järgne alati lubasid tegusid. Tema rünnak NATO riikide suhtes ei teostu, sõnas Kiili.

Helme ütles, et Putini punaseid jooni peame ikka silmas pidama.

"Ei saa öelda, et need ei maksa midagi. Venelased loodavad, et peale USA presidendivalimisi on võimalik alustada läbirääkimisi USA-ga, mis tingimustel on neil võimalik Ukraina ära jagada. Sellest kirjutavad Vene portaalid. Praegu nad püssi põõsasse ei pane ja kuni novembri alguseni nad tahavad Ukraina ja nende toetajad suruda nii kehva olukorda kui võimalik," rääkis Helme.

"Kui Venemaad hakatakse kaugmaarakettidega tulistama, saab Venemaa vastus olema asümmeetriline. Mida see tähendab - me ei tea. Kas see tähendab, et Eestis viies kolonn tõstetakse jalule - me ei tea seda veel," lisas Helme.

Metsoja ütles, et Eesti peab olema panustajana selgelt Ukraina kõrval - kui seda konflikti püütakse maha matta, siis see eskaleerib teisi kontakte.

Tali oli Helmega nõus, et Venemaa pole rahuks valmis. Venemaa peab tundma, et ta kaotab, et ta oleks nõus rahulepinguteks Ukrainaga. Seda Venemaa aga praegu ei tunne.

Palestiina küsimus tekitas terava arutelu

Eelmisel nädalal New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

Kaljulaid ütles, et nii hääletades pole Eesti välispoliitiline suund ei muutunud, aga muutunud on kontekst.

"Kummaline oleks ette kujutada, et peale seda, mis seal regioonis on toimunud, oleks see poliitika detailselt muutumatu. Eesti on olnud kogu aeg kahe riigi lahenduse taga - me tunnustame Iisraeli ja Palestiina riiki. See resolutsioon puudutas okupatsiooni küsimust: kuidas saab Eesti oma minevikukogemusega jääda okupatsiooni osas pooldavale positsioonile," küsis Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on Eesti poliitiline opositsioon on teinud sellest hääletusest Molotovi kokteili ja visanud selle välisministeeriumi aknast sisse.

"Hääletasime sarnaselt Soome ja Prantsusmaaga, kellega jagame samu väärtusi. Okupeeritud alade küsimus pole tohutu probleem USA-le. Samuti ei saa Eesti jääda ju neutraalseks kõikides küsimustes, mis asuvad meist geograafiliselt kaugel, sest riigid näiteks globaalses lõunas võivad sama ükskõikselt suhtuda meie regiooni probleemidesse," rääkis Kaljulaid.

Helme ütles, et oleme reaalpoliitika olukorras, ms erinev paari aasta tagusest ajast. "Mis oleks pidanud olema Eesti positsioon - mitte hääletada. Meil oleks olnud see kõige mõistlikum USA positsiooni arvestades," ütles Helme.

Madisson ütles, et tema ei usu, et suunamuutus oli Kaja Kallase valitsuse ajal kokku lepitud. "See jutt on kellegi näo säilitamine. Kas meie oleme need õilsad maailmaparandajad, kes tahavad tagada rahvusavahelist korda? Mõnikord on väikeriigina olla parem olla vait, eriti kui küsimuse all on Iisrael, USA ja Suurbritannia. Ei saa nii, et Tsahkna ei vastuta," ütles Madisson.

Tali ütles sarnaselt Kaljulaidile, et Eesti on toetanud kahe riigi lahendust Iisraeli-Palestiina küsimuses. "Poliitiku töö on ehitada liite. Rahvusvaheline õigus on Eesti riigi tuumarelv, ütles Lennart Meri. Meil on vaja suruda ÜRO ajusurmast välja ja saada liitlasi üle maailma juurde. Sa pead otsima liitlasi, et saavutada Eesti eesmärke," sõnas Tali.

"Netanyahu pole ka maailma kõige populaarsem poliitik ja ka Ühendriikidel on temaga probleeme. Tsahknal oli ka vestlus USA välisministri Antony Blinkeniga ja Eesti võib loota USA toetusele," sõnas Tali.

Metsoja ja Kiili ütlesid ka, et oleks pidanud jääma Palestiina küsimuses neutraalseks.