USA-lt tellitud HIMARS-id jõuavad suveks Eestisse
USA-lt tellitud mitmikraketiheitjad HIMARS on Eesti riigi poolt üle võetud ning jõuavad suveks kohale. Kaitsevägi on välja valinud 100 reservväelast, kes hakkavad relvi opereerima ning kes on juba saanud ka väljaõpet.
Eesti jaoks toodetud HIMARS-id on valmis, teha on jäänud vaid mõni integratsioonitöö, ütles kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.
Kevadel jõuavad laskeseadeldised meritsi Eestisse. Laskemoona toomine võtab rohkem aega.
"Laskemoona osas tarned tulevad selle aasta jooksul ja jätkuvad järgmistel aastatel. /.../ Laskemoona osas on nii GMLRS-id ehk raketid, mis on 70-kilomeetrise laskeulatusega, ja ka ATACMS-id, mis on kuni 300-kilomeetrise laskeulatusega," selgitas Lipp.
USA merejalavägi kasutab ka uusi rakette PRISM, mille laskeulatus on 500 kilomeetrit ja mis vahetab välja need pikema laskeulatusega raketid, mille Eesti soetas.
"Mingil hetkel suure tõenäosusega ka Eesti läheb ATACMS-idelt üle PRISM-ile. Aga see on pikem ajaraam ja pikem perspektiiv," ütles Lipp.
Pika vahemaa peale laskmiseks on aga tarvis sihitamisandmeid näiteks luurelennukitelt, droonidelt või satelliidilt.
"Täna me kindlasti väga pikal distantsil sõltume või oleme oma liitlastega koostöös seda lahendamas, kuni meil tekib endal see võimekus," sõnas Lipp.
Kaitsevägi on HIMARS-ite peale välja valinud reservväelased, kes relva vastu ise huvi tundsid. Uute süsteemide saabumise ja paberimäärimise järel lubab kaitsevägi meeskondi väljaõppele kutsuda.
"Kas või järgmisel nädalal pärast tehnilist kontrolli saab nad juba välja kutsuda. Üksusel on täpsem plaan olemas, selle järgi nad tegutsevad. Reservväelased on tegelikult sellest ka juba teadlikud, kes sinna määratud on, kes mis rütmis tulema peaks," selgitas 15. liikursuurtükiväepataljoni staabiülem major Tanel Tatsi.
Suur osa ettevalmistustest on juba tehtud koostöös Tapa linnakus asuva USA HIMARS-i töörühmaga.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"