Valitsus eraldas 1,6 miljardit eurot lisalaskemoona soetamiseks aastani 2031.

"Kõigepealt tahaksin tänada Eesti rahvast, kes on võimaldanud meile need vahendid ja kõik need maksutõusud nüüd vastu võtab ning au ja jõuga üle elab," ütles Merilo "Aktuaalsele kaamerale". "Samuti tunnustan ka valitsust selle raske otsuse eest, et leiti need ressursid, mida me oleme küsinud ainult ühel eesmärgil – muuta igasugune agressioon Eesti vastu teostamatuks."

Merilo rääkis, et 1,6 miljardit on kaitseväe algne hinnang, et üles ehitada võimed, mis on vajalikult selleks, et kohe konflikti alguses viia sõja mõjud tagasi vastase territooriumile.

Kaitseväe juhataja sõnul teab kaitsevägi täpselt, mis järjekorras hakkab vajaminevat varustust hankima.

"Aktuaalne kaamera" uuris, kas 1,6 miljardist eurost piisab plaani realiseerimiseks, kuna tarneajad on pikad, materjalide kättesaadavus kehv ning hinnad on tõusnud.

Merilo ütles, et laskemoona maksumus on hinnanguline. "Me ei julge väita, mis näiteks homme on – kas on hinnatõus või on alternatiivid turul olemas, mida me täna ei tea. See on dünaamiline protsess, mis käib kogu aeg edasi. Aga väga vale oleks öelda, et 1,6 miljardit lahendab meie kõik julgeolekuprobleemid, seda kindlasti mitte. Me saame suure sammu edasi teha, muuta oma kontseptuaalset lähenemist sõjale, mis on kaasaegse sõjapidamise alus. Veelkord – viia sõja hävitavad mõjud tagasi vastase territooriumile kohe konflikti alguses."

Kaitseväe juhataja märkis, et juba praegu on kaitseväel moona, et riiki kaitsta.

"Meil on täna juba ladudes moona. Me ei ole täiesti paljakäsi. Me oleme valmis kohe Eesti rahvast ja riiki kaitsma, lihtsalt see on natukene keerulisem. Uute võimetega oleme tugevamad ja suudamegi olla oluliselt surmavamad kui me täna oleme," ütles Merilo. Ta lisas, et ei hakka spekuleerima, millal esimesed võimed kohale jõuavad.

Merilo rääkis, et riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) teeb koostöös kaitseministeeriumiga tööd, et moon võimalikult kiiresti kohale jõuaks. "Üsna peagi on esimesed asjad kohal. Ka need, mis on juba meil ära tellitud ja nii-öelda rahva poolt antud raha eest kasutusse võetud, jõuavad kohe kohale. Uued asjad hakkavad jõudma nii kiiresti kui vähegi võimalik."

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas valitsuse pikk plaan, et aastaks 2028 on kaitseväel vajalik moon olemas selleks, et sõda ei jõuaks Eesti pinnale tähendab seda, et enne seda peab riik arvestama sellega, et sõda võib Eesti pinnale jõuda.

"Täna on otsus olemas, et selle raha paneme käiku. Kui olukord muutub kriitilisemaks, siis seda raha liigutatakse edasi-tagasi vastavalt vajadusele," vastas Merilo, lisades, et ei ole mõistlik end kinni siduda numbritega, mis on jagatud aja peale laiali.

"Raha kuskil puu otsas ei kasva – raha on vaja kuskilt ümber tõsta ja prioriteete ümber vaadata," selgitas Merilo. "Kui julgeolekuolukord näiteks aastal 2026 tänasega võrreldes halveneb, siis me peame julgeolekusse täiendavalt panustama ja seda saab teha ainult mingite asjade arvelt. Väga lihtne näide – otsustame näiteks, et Rail Balticu miljard maksvat raudteejaama ei ehita, vaid võtame sealt selle raha ja ostame pigem sõjalisi võimeid, mis on olulised, et Eesti rahvas ellu jääks."

Stoicescu: kaitseväel on hea plaan

Neljapäeval käis Merilo oma plaani tutvustamas riigikogu riigikaitsekomisjonis. Komisjoni juhi Kalev Stoicescu (E200) sõnul on tegu hea plaaniga.

"See on minu arvates kõige optimaalsem, kõige mõistlikum ja kõige jõukohasem meile, sest me peame arvestama oma rahaliste võimekustega. Me võime unistada väga suurelt, aga rahakott on see, mis paneb asja paika," lausus Stoicescu.

Riigikaitse investeeringute keskuse juhi Magnus-Valdemar Saare sõnul on Eestil lõviosas juba olemas fikseeritud hinnaga raamlepingud, tuleb lihtsalt teha uus tellimus senisest suuremas mahus.

"Võib olla midagi me tarnime juba 2025 aasta jooksul, 2026 aasta jooksul kindlasti midagi saame, 2027 jooksul. Ma arvan, et kõige pingelisem on tehniliselt keerukate süsteemidega, juhitavate raketisüsteemidega, täpisraketisüsteemidega. Seal on tarneajad kõige pikemad ja seal on kõige raskem neid alternatiive pakkuda," ütles Saar.

Kui "Aktuaalse kaameraga" rääkinud eksperdi sõnul tuleks laskemoona soetada kiiremini ja see ei tohiks venida aastasse 2031, siis kaitseminister Hanno Pevkur (RE) selle väitega nõus pole.

"Kiire on lepingute sõlmimisega, sest kui me tahame saada 2028. ja 2029. aastal osta pikamaarelvasid, mille järjekorrad on väga pikad, siis on need lepingud vaja sõlmida ära nüüd ja kohe. See oli ka põhjus, miks me küsisime valitsuselt eraldi luba, kas me võime võtta kohustusi kaugemale kui neli aastat," rääkis Pevkur.