Pevkur ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et järgmisel aastal saabuvad Eestisse esimesed elemendid õhutõrjest ehk Iris-T-st. Lisaks on Eesti juurde soetanud palju tankitõrjerelvastust, nii Javeline kui Spike'isid.

"Lühimaatõrjes Mistrali hange on tehtud, Pioruni hange on tehtud, mõned seadmed on kohal. Mereväes laevatõrjeraketid kohal, meremiinid kohal. Maaväes, kui räägime kaudtulest, siis saabuvad sel aastal esimesed Caesarid (liikuvsuurtükid ratastel), esimesed kuus tükki. Täiendavalt saabuvad K-9-d ehk liikuvsuurtükid lintidel," lausus Pevkur.

Pevkuri sõnul on kõige selle juhtimiseks vaja silmasid. "Seetõttu luure- ja eelhoiatussüsteemid ja olukorrateadlikkuse süsteemid, mis saab kokku võtta sõnasse ISTAR – ka see võimekus on märkimisväärselt kasvamas," lausus ta.

Peaminister Kristen Michal ütles, et aastatel 2025 kuni 2028 investeeritakse kaitsevaldkonda 5,6 miljardit eurot. Eelarveläbirääkimistel tehtud kokkuleppe järgi suunatakse lisaks laskemoona ostuks 1,6 miljardit eurot, kuid seda aastani 2031; aastani 2028 on sellest ette nähtud 800 miljonit eurot. Sellega tõusevad kaitsevaldkonna investeeringud aastatel 2025 kuni 2028 üle kuue miljardi euro.

Protsentides SKP-sse tähendab see, et järgmistel aastatel ulatuvad Eesti kaitsekulud igal aastal vähemalt 3,3 protsendini ning aastal 2026 tõuseb see 3,7 protsendini SKP-st, ütles Pevkur.

Selle näitajaga tõuseb Eesti kaitsekulutuste suhtarvuga maailmas teisele kohale Poola järele, edestades ka USA-d, lisas kaitseminister.

Pevkuri sõnul toimub nüüd kaitseministeeriumis suur ajude ragistamine, kuidas valitsuse eraldatud raha efektiivselt kasutada, et sellest välja pigistada kaitsevõime maksimaalne kasv.

PPA saab juurde raskemat relvastust

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et kaitsevaldkonda eraldatud raha seas on ka laiapindse julgeoleku rahastus. Näiteks on riigil kavas kasvatada oma tervishoiuvarusid ning rajada Kagu-Eestisse niinimetatud Saatse saapast ümbersõidutee, et kohalikud elanikud ei peaks sõitma läbi Venemaa territooriumi.

Lisaks lepiti valitsuses kokku, et politsei- ja piirivalveameti juurde luuakse kriisireserv, kuhu hakkab kuuluma 1000 reservväelast, kes on peamiselt sõjaväepolitsei taustaga. Reservile eraldatakse kolme aasta peale 26 miljonit eurot, mille eest soetatakse muu hulgas relvastust ja moona. Näiteks ostetakse tankitõrjerelvastust, kuulipildujaid ning relvade külge väiksemad granaadiheitjad.

Piiritaristusse investeeritakse ligi 30 miljonit eurot, millest pool läheb piiritara ja tehniliste võimete arendamiseks. Teine pool läheb niinimetatud droonimüüri ehk drooniseire rajamiseks. Lähiaastatel on kavas soetada ka tehnika, millega saab droone alla tuua, ütles Läänemets,