Kolmapäeval avaldatud riigieelarvega avalikustas valitsus ka riigieelarve strateegia aastateks 2025-2028. Selles on üldjoontes ära toodud plaanitavad eelarvekulud ja -tulud lähema nelja aasta jooksul.

Eesti kaitsekulud järgmistel aastatel kasvavad: NATO arvestuses, kus ei ole välisvahendeid ja amortisatsioonikulu, järgmise aasta 1,4 miljardilt eurolt 2028. aasta 1,67 miljardi euroni ja kaitseministeeriumi koguvahendid 1,59 miljardilt eurolt järgmisel aastal 1,69 miljardi euroni 2028. aastal.

Protsendina SKP-st langeb NATO metoodikas kaitsekulu järgmisel aastal käesoleva aasta 3,4 protsendilt 3,32 protsendile; seejärel tõustes 2026. aastal 3,68 protsendile ning langedes 2027. aastal 3,58 ja 2028. aastal 3,43 protsendile. Osaliselt on hüpete taga ka lisalaskemoona hange.

Nimelt on nii kaitseväe eelmine juht Martin Herem kui ka praegune juht Andrus Merilo andnud soovituse, et võimaliku konflikti korral sõjategevuse viimiseks vastase territooriumile oleks tarvis lisaks 1,6 miljardi euro ulatuses laskemoona. Valitsus ka lubas enne eelarve avalikustamist, et lisavahendid leitakse.

Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et järgmisel aastal on lisalaskemoona hankimiseks ette nähtud 75,6 miljonit eurot. 2026. ja 2027 aastal aastal tuleks lisalaskemoona kummalgi aastal 254,1 miljonit ja 2028. aastal 203,3 miljonit eest.

Kokku on riigi eelarvestrateegias lisalaskemoonaks 787,1 miljonit eurot.

Puuduoleva on eelarve strateegia koostajad lihtsalt kirjutanud järgnevatele aastatele – 2029. ja 2030. aastal kummalgi 300 miljonit ja 2031. aastal 225 miljonit eurot. Kokku 825 miljonit eurot, mis annab koos varasemaga kokku 1,61 miljardit.

Ent aastad 2029-2031 ei tähenda riigieelarve strateegia mõttes midagi. Nende aastate tulusid või muid kulusid ei ole hinnatud. Tegemist on deklaratsiooniga. Seda enam, et 2027. aasta märtsis toimuvad riigikogu valimised.

Olukord on mõnes mõttes veel huvitavam selle tõttu, et kui vaadata NATO meetodi järgi kaitsekulutusi, siis need igal aastal tõusevad - selle aasta 1,33 miljardilt eurolt 2028. aasta 1,67 miljardi euroni. Eriti suur hüpe on 2026. aastal, kus kaitsekulud tõusevad lausa 16,9 protsenti.

Samas, kui erakorraline laskemoon kuludest maha võtta, siis järgmisel aastal NATO arvestuses kaitsekulud hoopiski langeksid protsendi võrra ja tõus 2026. aastal oleks 16,9 protsendi asemel 4,3 protsenti.

Riigieelarve strateegias on kirjas, et aastatel 2022-2031 ostetakse laskemoona nelja miljardi euro ulatuses.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et valitsuse 1,6 miljardi lisaeralduse jaotamine kuni aastani 2031 on ratsionaalne valik, sest mitmeid soetusi, eelkõige pikamaarakette, pole eeldatavalt võimalik enne 2028, 2029 saada.

"Küll on aga oluline, et saame kohe lepingutesse minna ja planeerida nii tarned ka aastatesse 2030, 2031. Samuti on meil juba kehtivad kavad mille kohaselt näiteks järgmisel aastal on laskemoona reaalne tarnemaht üle 700 miljoni euro," märkis Pevkur.