"Praegu on selgelt Vene armee võtnud sihikule Donetski oblasti. Tegelikult nad on seda sihikul hoidnud juba pikemat aega. Pärast Avdijivka langemist on nad aeglaselt, aga järjekindlalt edenenud Pokrovski suunal. Viimase nädala jooksul on hakanud arenema sündmused ka Vuhledari ümbruses. Vuhledar on selline nurgapositsioon seal, kus lõunarinne ukrainlaste jaoks läheb üle idarindeks. Seda on venelased üritanud ära võtta juba peaaegu poolteist aastat. Viimase kahe nädalaga on nad rinde liikuma saanud," rääkis Tatsi.

"Vuhledar on oluline sõlmpunkt rindel. Nagu ka Avdijivka, on ta tugevasti kindlustatud linn. Selle ära võtmine kindlasti avab rinde Vene armee jaoks sarnasel viisil, nagu Avdijivka ära võtmine seda tegi. Vuhledari ümbrus annab ukrainlastele kontrolli Donetski – Mariupoli raudtee üle," selgitas Tatsi.

Tatsi sõnul on olukord ukrainlaste jaoks keeruline, sest Vuhledar on praegu juba kolmest küljest ümber piiratud ning ligipääsu teed on üsna tõenäoliselt Vene armee tule kontrolli all. "Ilmselt liikumine seal saab toimuda ainult öösel või väga halva nähtavuse korral," sõnas ta.

Tatsi märkis, et Ukraina positsioonide pihta ei anta seal vaid suurtükituld, vaid Vene lennuvägi pommitab neid ka liugpommidega.

Pommitakse sektorite kaupa. "See on efektiivne. Kui sa ikkagi täpselt ei suuda tuvastada, kus on sinu vastase üksused, kus nad on kaevunud, siis kõige kindlam viis ongi lihtsalt rindejoon tulega üle ujutada ja kõik, mis võimalik purustada. Isegi Venemaa suudab seda teha ainult väga kitsastes sektorites, sest see on ikkagi logistiliselt väga väljakutsuv. Sinna kulub tuhandeid ja tuhandeid tonne laskemoona, mis peab kuskilt ette vedama ja mida ukrainlased on näidanud, et ei tasu enam väga tsentraliseeritult ladustada. Aga teatud olulistes lõikudes nad on selleks võimelised. Seda nad teevad ja see toob neile väga aeglast, aga järjekindlat edu praegu," rääkis Tatsi.

Tatsi sõnul ei ole Venemaal suurtükiraudade koguste seis kiita. "Avalike allikate pealt me ei tea täpselt kui hea on Venemaal suurtükiraudade taastootmise võimekus, aga ilmselt nad ikkagi seda kogust, mis nad läbi lasevad niisama lihtsalt asendada ei suuda," lausus Tatsi.

Palju suurem probleem ongi Ukraina kaitseväele Tatsi sõnul liugpommid, sest nende eest end kindlustada on praktiliselt võimatu.

Tatsi sõnul on Ukrainal end liugpommide eest kaitsmiseks kaks varianti. "Kas siis Ukraina toob välja oma väga pikamaa õhutõrje, rindele hästi lähedale, kus ta on haavatav. Või siis saab oma liitlastelt piisavalt palju õhuvahendeid, millega ta saab saavutada õhuülekaalu rindejoone läheduses, aga see ettenähtavad tulevikus tõenäoliselt ei juhtu," rääkis Tatsi.

Tatsi sõnul Venemaa suurte laskemoona ladude Ukraina poolt õhku laskmine veel lahinguväljal mõju ei ole veel avaldanud.