Eestis on kasiinomängude mängimine lubatud alates 21. eluaastast, spordiennustuste tegemine 18. eluaastast ja lotopileteid võivad osta vaid üle 16-aastased. Sellegipoolest on hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tellitud ja Kantar Emori läbiviidud uuringu tulemuste järgi hasartmängudega kokku puutunud lausa 59 protsenti 15-20-aastastest vastajatest. Veelgi enam: 47 protsenti 15-19-aastastest, kes olid viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginud, kuulusid ka riskirühma. See tähendab, et mängimine oli tekitanud neile mõningaid probleeme või oli tegu patoloogiliste hasartmänguritega.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse (HNK) tegevjuht Silver Sternfeldt ütles rahvusringhäälingule, et üle saja tuhande riskirühma kuulujaga on Eesti Euroopas hasartmänguprobleemidega riikide seas esikohal.

Sternfeldti sõnul on üheks põhjuseks ühiskondlik hoiak, mis õnnemängude suhtes valitseb. "Me ei ole veel ühiskonnana jõudnud sinnamaale, et me oskaks vastutustundlikult mängida ega ka nõuda vastutustundlikku mängu korraldamist," selgitas ta.

Hasartmängu pakkujatel läheb hästi, huvi mängimise vastu on suur ning turule lisandub pidevalt uusi internetikasiinosid. Näiteks oli eelmisel aastal ainuüksi online-õnnemängudes tehtud panuste ja mängijatele välja makstud võidusummade vahe 350 miljonit eurot. Hasartmängumaksu laekus riigikassasse aastaga 48 miljonit.

Mängukeeld ei anna tulemust

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) direktori Tõnis Rüütli sõnul on hasartmängusõltuvus kahtlemata probleem. Samas tegeletakse tema sõnul üha enam vastutustundliku mängimise edendamisega. Näiteks on hasartmängude pakkujatel võimalus panna mängijale piirang.

"Ükski operaator ei ole mängusõltlasest huvitatud. See võimalus on olemas ja seda kasutatakse väga aktiivselt, et kõik operaatorid panevad ka oma organisatsiooni siseselt tõkendi ja arutu mängija ei saa enam mängida," sõnas Rüütel.

Lisaks tõi ta välja maksu- ja tolliameti hasartmängu piirangu, mille saavad sõltuvusega kimpus mängijad endale ise panna. Viimaste andmete kohaselt on endale õnnemängude piirangu pannud pisut üle 6300 kodaniku ning spordiennustuse keelu ligi 3500 inimest.

Kantar Emori uuringus küsiti aga ka enesetõkestuse efektiivsuse kohta ning 47 protsenti vastanutest leidis, et sellest ei olnud kasu: mängimiseks leiti lihtsalt teisi viise.

Probleem agressiivse reklaamiga

Silver Sternfeldt HNK-st näeb sõltuvuse leviku taga hasartmängupakkujate agressiivset reklaami. Erinevate teenusepakkujate, eelkõige just internetikasiinode reklaame on tõesti keeruline mitte märgata. Uuringust selgus, et vähemalt ühes reklaamikanalis on hasartmängureklaame märganud 76 protsenti elanikkonnast, kõige sagedamini internetis ja sotsiaalmeedias. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga olid inimesed kõnealuseid reklaame märganud seitse protsenti rohkem.

On oluline märkida, et mida noorema inimesega on tegu, seda suurema tõenäosusega ta hasartmängupakkujate reklaami märkab. Põhjuseks keskkond, kus on reklaam kõige intensiivsem ja kus viibib inimesi kõige rohkem - erinevad veebikanalid. Praegusel ajal on keeruline lugeda mõnda veebiportaali, kerida sotsiaalmeediat või vaadata Youtube´i videot ilma, et silma hakkaks mõni värviline internetikasiino reklaam.

Eestis on hasartmängude reklaamimisele kehtestatud piirangud, mis on kirjas reklaamiseaduses. Kehtiv seadus jääb aga üldsõnaliseks ning nii on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil (TTJA) keeruline olukorda kontrolli all hoida.

Näiteks ütleb reklaamiseadus, et hasartmängureklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või viidet, et mängimine suurendab sotsiaalset edukust. Sealjuures on aga "sotsiaalne edukus" mõistena täpsustamata ehk puudub selge arusaam, millele reklaam viidata ei tohi.

TTJA infoühiskonna talituse reklaamiekspert Diana Lints tõi näite eelmisel aastal koostatud uuringust, mille käigus vaadeldi kokku 152 reklaami. Vaadeldud turundusmaterjalidest vastas nõuetele vaid kaks. Näiteks oli 128 reklaamil puudu või puudulikult esitatud hoiatustekst, mis on hasartmängureklaamidele kohustuslik.

Äsja alanud Euroopa meistrivõistlused jalgpallis külvasid inforuumi spordiennustuste reklaamidega taas üle. Hasartmängureklaamide otsest seost suurte spordivõistlustega kinnitas ka EHKL-i direktor Tõnis Rüütel, kes lisas, et just spordiennustused ongi üha populaarsemaks muutumas.

Seos noorte riskirühmaga

Tallinna Ülikooli reklaamiteooria ja reklaamipsühholoogia lektor Tiina Hiobi sõnul proovitakse seostada reklaamides õnnemänge põnevuse ja võitmisega, aga ka võimalusega rikkaks saada.

Keerulisel ajal mõjub selline sõnum ihaldusväärselt. Seda kinnitavad ka Kantar Emori küsitluse tulemused. Aina enam probleemidega mängijaid ei pea mängimise põhjuseks lõbusat ajaviidet, vaid soovi võita suur rahasumma või lahendada enda majanduslikke probleeme.

Hiob tõi välja ka nn positiivse eeskuju võtte, kui reklaamis kasutatakse mõnda tuntud nägu, tihti edukat sportlast. Selline retoorika mõjub aga eriti just noortele. Kui võtta arvesse hasartmängureklaamide stiili (tihti lausa multikalik), pidevaid eeskirjade rikkumisi ja nende peamisi levimise keskkondi, võib Hiobi sõnul näha seost suure hasartmänguprobleemiga otseselt 15-20-aastaste seas.

On tekkinud olukord, kus tahtlikult või tahtmatult on suur hulk õnnemängude reklaamist kõige atraktiivsem ja nähtavam just noortele. See on aga omakorda loonud olukorra, kus pooltel hasartmängudega kokku puutunud noortel on probleeme sõltuvusega.

Uue reklaamiseaduse vajadus

Leevendust võiks tuua uus reklaamiseadus, mis lubamatuid võtteid täpsemalt reguleeriks. Tiina Hiob tõi näiteks alkohoolsete jookide reklaamid, mis on praeguseks rangelt ja selgesõnaliselt piiratud. Seaduse täiendamise vajadust kinnitasid ka HNK ja TTJA esindajad.

Valitsuserakondade koalitsioonileppesse jõudis kavatsus keelustada kõik hasartmängude reklaamid, kuid selle aasta alguses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusse see punkt ei jõudnud. Ministeerium on seisukohal, et esmalt tuleb uurida, kas reklaamide keelamine ikka aitab probleemset käitumist vähendada.

Esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu selle aasta lõpuks, muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus.

Tiina Hiobi sõnul on aga veelgi olulisem lahendus noorte teadlikkuse tõstmine, et nad ei alluks sellistele reklaami mõjutustele. "Mina isiklikult olen palju rohkem hariduse kui käskude ja keeldude poolt. Sellel on oluliselt pikemaajalisem tulem," selgitas lektor.