Tuntud ja mõjukad juristid vaidlesid eelmisel nädalal Tartus õigusteadlaste päevadel selle üle, kuidas kasutatakse kriminaalmenetlustes kaitsepolitsei teabehanget. Arutelul osalesid kaitsepolitsei endine peadirektor Arnold Sinisalu, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, vandeadvokaat Oliver Nääs ja endine riigikohtunik Eerik Kergandberg.

"Võib-olla on julgeolek põhiõiguseks või väärtuseks, mis kaalub üle teiste põhiõiguste kaitse?" küsis arutelu juhtinud Pärnu maakohtu kohtunik Tambet Grauberg arutelu osapooltelt.

Eesti riigi julgeoleku tagamiseks võib kaitsepolitsei koguda teabehanke käigus salaja infot pealtkuulamise ja muu jälitamisega. Teabehankeks annab loa Tallinna halduskohtu esimees. Kui teabehankega saadud infot tahetakse kasutada tõendina mõnes kriminaalasjas, siis saab seda teha ainult riigi peaprokuröri otsusega. Näiteks oli teabehankel oluline roll Tallinna Sadama juhtide korruptsiooniasjas.

"Kui me hakkame niimoodi arutama, et julgeolek on suurem ja paneb üle piiri, üle aisa, siis me oleme kohe kuristikus," arvas Kergandberg. Ta leidis, et igasugune jälitustegevus ründab inimeste põhiõigusi.

Kergandberg tõi välja, et kriminaalasjas saab jälitustegevusega kogutud infot kasutada kohtus tõendina ainult siis, kui kõik on olnud seaduslik. Kaitsepolitsei teabehankega kogutud info puhul vastav regulatsioon puudub. Kergandberg väljendas muret, et kohus ei kontrolli kooskõla seadustega. "Tal ei ole sellist nõuet," ütles Kergandberg.

Asjaolu, et riigikohus ei ole näinud teabehanke regulatsioonis puuduseid, ei tähenda Kergandergi arvates, et probleemi ei eksisteeri. "Riigikohus ja riigikohtunikud on samamoodi inimesed - mõnevõrra laisad. See tähendab, et nad loomulikult ei tegele kõikide probleemidega, millega võiks tegeleda," selgitas Kergandberg.

Advokaat Oliver Nääs nõustus, et teabehange ja jälitus peaksid olema täpsemalt piiritletud ning tõi esile teabehanke kasutamise probleemid kriminaalmenetluses.

"Kui teavet kogutakse kriminaalmenetluse raames, siis kaitset ette valmistades sa saad enda kätte kogu kompoti, mis on kogutud. Mitte ainult selle, mis lükatakse toimikusse, vaid sa saad minna tutvuma kogu teabega," ütles Nääs.

Kui kogutud teave on riigisaladus ja selle puhul kehtivad teatud erandid, ei tutvustata seda teavet kaitsjale. See on Nääsi sõnul suur probleem. "Seal on teatud algandmeid, mille osas kaitse ei saa seisukohta avaldada, aga mis võivad osutuda inimese süüküsimuse lahendamisel määravaks."

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern vastas, et Nääsi kirjeldatud olukorda ei ole ette tulnud. "Ma ei mäleta tõesti juhtumit, kus kaitsja oleks tulnud ja öelnud, et ma tahan täiendavaid tõendeid koguda. Et ma tahan kuulata, mis (pealtkuulatud – toim.) kõned teil veel on. Äkki seal on viis kõnet, mis õigustavad inimest."

Nääs arvas seepeale, et kuigi sellist situatsiooni siiamaani ei ole tekkinud, ei tähenda see, et seda ei võiks tekkida tulevikus. Ta kutsus üles seadustes selgemalt kirja panema, millal tuleb teabehanke käigus info kogumine lõpetada ja minna üle kriminaalmenetlusele.

Kaitsepolitsei endine peadirektor Arnold Sinisalu ei nõustunud Kergandbergi ja Nääsi seisukohtadega. "Ma saan aru, kui olulised on inimõigused, aga vabandust, julgeolekuasutuse endise juhina minul pisaraid ei jätku nendele inimestele, kes on vabatahtlikult valinud koostöö Vene eriteenustega," tõdes Sinisalu.

Sinisalu selgitas, et teabehanke eesmärk on kuritegude ennetamine nii, et Eesti julgeolekuasutused peataksid kuriteod enne, kui need toime pannakse. "Julgeolek ja vabadus, õiglus ja turvalisus ei ole kuidagi üksteisega vastuolus. Ma arvan, et need on lahutamatult seotud."

Samuti tõi Sinisalu välja, et teabehanget ei kasutata nii palju, kui arvatakse. Ta ütles, et viimase 15 aasta jooksul on olnud kokku umbes ainult 30 kriminaalasja, mille kriminaalmenetlustes on kasutatud tõendina kaitsepolitsei teabehanget.

Enamasti on olnud tegemist erinevate riigivastaste kuritegudega, lisaks üks terrorismi- ja paar korruptsiooniasja. Teabehankega kogutud info kasutamine kriminaalmenetluses on Sinisalu sõnul uurimisasutustele "piin".

Prokurör Pern kirjeldas, et riigi peaprokurör kaalub hoolega, kas teabehange on kriminaalmenetluse jaoks tingimata vajalik ning kas sama teavet oleks võimalik ka mõnel muul viisil saada.

Perni sõnul on ta näinud teabehankega kogutud infot, mille saamine alustatava kriminaalmenetluse käigus mistahes muul viisil oleks ületamatult raske, sest need sündmused on juba ära toimunud. "Et see info uuesti tekiks, see on võimatu lihtsalt."

"Ma ei välistaks, et peaprokurör vaatab teabehankega kogutud infole otsa, ja ütleb, et alustame kriminaalmenetlust, aga tõendeid hakkame koguma teisel moel," selgitas Pern.

Kergandberg ja Nääs jäid debati käigus siiski arvamusele, et teabehanke kasutamist oleks vaja seadustes selgemalt reguleerida. Üheks võimaluseks oleks, et kui teabehanke kohta tekib kriminaalasja arutelul küsimusi, siis vastaks neile kohtus riigi peaprokurör isiklikult.

Sinisalu kommenteeris: "Ma ei arva, et julgeolekuasutused väga kardavad seda torkimist ja regulatsioone. Tuleb teha lihtsalt rahulikult ja tasakaalukalt. Aga kartma peaks hakkama siis, kui on üks poliitik, kes on sellest ka natukene rääkinud, kui tullakse välja algatusega, et võetakse julgeolekuasutuste seadustest välja teatud piirangud, et teabehange ei tohi kahjustada inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda. Näeme siis kuskil laua taga. Hakkame siis regullima."