Võrgutasu tõusust pole ilmselt pääsu ka tulevikus, sest Elektrilevi hinnangul on võrgutasud ja paketid ajale jalgu jäänud.

"Iga aasta tuleb kindlasti hinnad üle vaadata ja vastavalt sellele, mis olukord on, tuleb neid korrigeerida. Raske on täpselt prognoosida, aga kindlasti me vaatame neid üle," lausus Elektrilevi kliendikogemuse juht Ardi Ratassepp.

Kliimaministeeriumi hinnangul moodustab võrgutasu kliendi elektriarvest järjest suurema osa, samas peaks koos taastuvelektrile üleminekuga langema elektri enda hind.

"Tõenäoliselt võrgutasu muutub ka tulevikus, aga on hästi tähtis, et me peaksime silmas mõju lõpptarbijale koos elektri kui kauba hinnaga. Selles suunas on kliimaministeerium mitmeid samme astunud, et elektri kui kauba hind oleks tulevikus oluliselt madalam võrreldes tänasega. Selleks on meil väga selge eesmärk aastaks 2030: toota bilansiliselt aastas täpselt sama palju taastuvelektrit kui riigis tarbitakse," rääkis kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Mida rohkem on taastuvelektrit süsteemis, seda väiksem on elektri kui kauba hind ning kokkuvõttes peaks Vaksi hinnangul jääma elektriarve suurus umbes praegusele tasemele.

"Tänane analüüs näitab, et kui taastuvelekter 100 (protsenti) on aastaks 2030 täidetud, on tõenäoliselt elektri lõpphind keskmisena samasugune nagu täna, mis tähendab, et elektri kui kauba hinnalangus kompenseerib ülejäänud võrgutasude hinnatõusu," ütles Vaks.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika professor Ivo Palu seda optimismi ei jaga.

"Inimese elektriarvel on võrgutasu ja energiatasu koos. Lootus, et meil üks oluliselt odavamaks läheb, et kompenseerida teise kallinemist, ma kahjuks väga ei usu. Pigem mõlemad komponendid lähevad kallimaks," lausus Palu.

Võrgutasu võiks Palu sõnul minna odavamaks vaid siis, kui süsteemi lisanduks oluliselt rohkem tootjaid ja tarbijaid, mis tähendaks, et võrk kannaks üle oluliselt rohkem elektrit.