Vaimse tervise teemadega tegelemine suurendaks perearstide koormust
TÜ psühhiaatriakliiniku vaimse tervise õe vastuvõtule tuleb oodata kaks-kolm kuud. Psühhiaatri juurde kauemgi. Tervisekassa raviarvetest selgub aga, et kaks kolmandikku patsientidest, kes pöörduvad meeleolu- või ärevushäiretega psühhiaatrile, peaksid saama abi hoopis esmatasandilt.
"Hetkel on vajaduspõhine abi pigem käega kaugelt katsutav ja nii inimesed, kellel on kergemad vaimse tervise mured, ootavad pikkades järjekordades, kuigi abi võiks tulla esmatasandilt, ja need, kellel on päriselt vaja psühhiaatri meeskonna abi, ei saa seda," rääkis tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala.
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets nõustus, et psühhiaatri vastuvõtule jõuab patsiente, kes võiksid abi saada juba mujalt ja kavandatav muudatus on samm õiges suunas, kuigi detailid vajavad läbimõtlemist.
"Üks on see, et meie ravijuhud on reeglina pikad. See tähendab, et patsiente tuleb korduvalt tagasi kutsuda ehk siis kui süsteem on puhtalt saatekirja peal, siis tuleb väga täpselt läbi mõelda, mis hakkab toimuma nende patsientidega, kes tulevad korduvvastuvõttudele. Osad meie patsientidest kipuvad unustama või ei ole ise huvitatud mingil hetkel pöördumast, aga me ei tohiks neid ära kaotada," rääkis Lehtmets.
Nii Lehtmets kui ka Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda nägid vajadust suurendada seejuures esmatasandi spetsialistide arvu, näiteks vaimse tervise õdede hulka.
"Kui siis kõik need vaimse tervise probleemidega inimesed tulevad esmalt perearstikeskustesse, siis nende hulgas on ka selliseid, kes ei pea alustama isegi mitte perearstist, vaid nad võiksid alustada õendustasandist. Lihtsamaid asju saab lahendada ka vaimse tervise õe kaasabil. Neid peaks koolitama rohkem. Ja neid võiks ka olla suunatud mingisuguste motivatsioonimehhanismide ja lisa võibolla rahastamisega nendesse kohtadesse, kus täna võib nappida. Ma pean silmas, et Eesti ei ole kaetud ühtlaselt selle teenusega," rääkis Kalda.
Kuigi perearstid puutuvad vaimse tervise teemadega kokku, siis tuleb Kalda sõnul arvestada ka sellega, et nende valmisolek selliste probleemidega tegeleda on erinev.
"Need, kes on õppinud kuskil 1980-1990-ndatel ei pruugi olla saanud nii head väljaõpet vaimse tervise probleemidega tegelemiseks, neil on harjumus suunata edasi kohe ja mitte üldse ise selle probleemiga tegeleda," sõnas Kalda.
Tervisekassa nõustub, et muudatusega tõuseb esmatasandi koormus ning sellega kaasneb vajadus perearste toetada.
"Siin on kindlasti vaja tagada riiklik koolituste pakett, programm, et vaimse tervise muredega teadlikult ja pädevalt tegeleda," ütles Ojala.
Muudatus peaks jõudma sotsiaalministeeriumi järgmise aasta tööplaani. Kuidas muudatus täpselt jõustub, on veel läbirääkimiste küsimus.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK