Tartu linna läänepiiril kuulub riigile 57 kinnisasja, mis on ligi veerandsada aastat Tartu Agro rendil olnud ning mille sattumine ettevõtte kätte ning selle eest makstav rendihind on aegade jooksul palju poleemikat tekitanud ja ka meedias kajastust leidnud.

Kolmapäevases riigikogu infotunnis küsis keskerakondlane Lauri Laats Michalilt, kuidas leida positiivne lahendus, et nii suur põllumajandusettevõte nagu Tartu Agro saaks jätkata. Nimelt on ettevõte väitnud, et kui nende kasutatav maa pannakse enampakkumisele väiksemate osadena, ähvardab neid hääbumine.

Michal ütles, et valitsuse 8. augusti otsus, mille kohaselt pannakse kinnisasi sellele 12 aastaks rentniku leidmiseks turupõhise hinnaga enampakkumisele, tuleneb asjaolust, et turuhinnast madalamalt maad rendile andes oleks tegu riigiabiga ning see võiks kaasa tuua menetluse.

"Tartu Agrol pole nende maade kasutamise jätkamiseks takistusi, kuna riigivara seaduse alusel on ettevõttel endal eelisõigus saada maa järgmiseks perioodiks kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga ehk turuhinnaga," sõnas peaminister.

Michal lisas, et enampakkumisel on tingimuseks, et sellel maal jätkuks põllumajanduslik tegevus ehk korterite ehitamiseks või millekski muuks seda kasutada ei saa.

Laats tõi välja, et Tartu Agro on 24 aastat nendel maadel tegutsenud, hoonetesse ja taristusse investeerinud ning maaparandustöid teinud, aga kui maad jupikaupa enampakkumisele pannakse ja sealt mõni maatükk erakätesse läheb, võib tekkida igasugu probleeme.

"Seetõttu võiks ikkagi ministeerium või valitsus vaadata seda ühe tükina, kui tal on plaanis enampakkumist teha, mitte tükeldada. Kui maa oleks ühes tükis, oleks see kindlasti tunduvalt mõistlikum ja selle ettevõtte tulevik oleks jätkusuutlikum kui vastupidise protsessi puhul," ütles Laats.

Michali sõnul on seda debatti valitsuses peetud ja otsustamisel kaalutakse, kas on võimalik anda maa rendile ühe tükina või lähtutakse ministeeriumi vahepealsest hoiakust seda nelja tükina teha.

"Võin kinnitada, et seda kindlasti kaalutakse. Eesmärk on, et põllumajanduslik tegevus jätkuks," lausus Michal ja lisas, et kliimaministeerium on toonud välja ka biogaasi valdkonnaga seotud küsimused.

Nimelt saatis kliimaminister Yoko Alender septembri teises pooles majandus- ja tööminister Erkki Keldole kirja, kus ütles, et kinnistud peaksid ka edaspidi jääma Tartu Agro kasutusse, sest see varustab toormega Tartu linnaliinibusside peamist biogaasiga varustajat Tartu Biogaasi ning lisaks on Tartu Agro kasutataval kinnistul tähtis roll ringmajandusse panustamisel ja põllumajandussektoris lisandväärtuse loomisel.

Alendri seisukohta toetas ka kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, rõhutades, et tähtis on samasuguse tootmise jätkumine kõnealustel maadel, ehkki ta möönis, et seda ei pea tingimata tegema Tartu Agro.

Michal ütles, et kuna valitsus vahetas vahepeal vastutusvaldkondi, nii et maaküsimused ja planeerimine läksid põllumajandusministeeriumilt majandusministeeriumi alla, siis kumb neist ministritest ka ei vastutaks, kaaluvad nad mõlemat varianti, nii tükkidena kui tervikuna rendileandmist.

"Põllumajanduses maht annab kindlasti eelise ja ökonoomsuse, seda kindlasti arutatakse," lisas valitsusjuht.

ERR on varem kirjutanud, et maatükkide osadeks jaotamise küsimus võib olla maa edasise saatuse osas otsustava tähtsusega, sest kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.

Praegu Tartu Agro poolt renditav maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.