WSJ: tundmatu drooniparv jälgis USA-s nädalaid sõjaväebaasi
USA-s jälgis detsembris drooniparv 17 päeva sõjaväebaasi, ilma et võimud oleksid suutnud midagi selle takistamiseks ette võtta, kirjutab Wall Street Journal.
Eelmise aasta detsembris ilmus USA-s Virginia osariigis asuva Langley õhuväebaasi, ühe riigi suurima julgeolekutsooni, kohale kahtlane drooniparv.
Droonid jälgisid baasi 17 päeva, ilma et võimud oleksid suutnud midagi selle takistamiseks ette võtta.
Nimelt keelab USA föderaalseadus sõjaväelastel riigis asuvate baaside läheduses droone alla tulistada, kui need ei kujuta endast otsest ohtu. Õhust jälgimine selleks aga ei kvalifitseeru.
Droonid ilmusid baasi lähistele tavaliselt 45 minutit kuni tund pärast päikeseloojangut ning suundusid baasist edasi lõunasse Norfolki linna suunas ja üle piirkonna, mis hõlmab mereväe eriüksuse Seal Team Six kodubaasi ja Norfolki mereväebaasi – maailma suurimat mereväesadamat.
Pentagon ei suutnud midagi droonide takistamiseks ega tuvastamiseks ette võtta
Teated droonidest jõudsid USA president Joe Bidenini, pärast mida algasid kaks nädalat kestnud Valge Maja koosolekud.
Ametnikud erinevatest asutustest, sealhulgas kaitseministeeriumist, föderaalsest juurdlusbüroost (FBI) ja Pentagoni UFO-osakonnast, ühinesid välisekspertidega, et mõelda välja võimalikud selgitused ja viisid, kuidas reageerida.
Üks ametnik soovitas droonide navigatsioonisüsteemide segamiseks kasutada elektroonilisi signaale, kuid teised hoiatasid, et see võib häirida kohalikke hädaabisüsteeme ja Wifi-võrke.
Üks ettepanek oli kasutada droonide hävitamiseks suunatud energiat, kuid mõte laideti maha, kuna detsembri puhkusereiside hooajal kujutab selline relv kommertsõhusõidukite jaoks liiga suurt ohtu.
Droonid piiratud õhuruumi tekitasid juba varasemalt julgeolekuametnikele muret
Kaks kuud varem, 2023. aasta oktoobris, lendasid Nevadas viis drooni üle valitsuse tuumarelvakatsetusteks kasutatud objekti kohal.
Õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (NORAD) toonane ülem kindral Glen Van Herck ütles, et droone on kaitserajatiste ümber juba aastaid märgatud.
Kuid igaõhtused drooniparved Langley kohal ei sarnanenud ühelegi varasemale juhtumile.
USA võimud ei tea siiani, kas droonid kuulusid nutikatele harrastajatele või vaenulikele jõududele. Mõned ametnikud kahtlustasid, et Venemaa või Hiina kasutas droone Ameerika vägede reaktsiooni katsetamiseks.
Kuna droonid lendasid mustri järgi, ei usu USA ametnikud, et need olid harrastajad, kes droone juhtisid.
Droonide jälitamine osutus võimudele üle jõu käivaks
Detsembris jälitasid politseiametnikud droone kahel õhtul patrullautoga ja jalgsi. Kui droonid näisid maanduvat, naasid need aga õhku enne, kui ohvitserid nendeni jõudsid.
Langley õhuväebaasist ligi kümne kilomeetri kaugusel asub laevatehas, kus ehitatakse kõrgetasemelisi mereväe laevu. Langley baasi ametnikud kutsusid USA mereväe ja rannavalve laevad droone jälgima, kuid droonid olid palju väiksemad kui sõjalennukid ega ei ilmunud alati radarile.
Analüütikud tuvastasid, et väiksemad kvadrokopterid ei kasutanud tavalist sageduslainet, mis on saadaval müügil olevate kommertsdroonide jaoks – ka see viitas, et droonide operaatorid ei olnud harrastajad.
Langley ametnikud tühistasid öised väljaõppemissioonid, muretsesid võimalike kokkupõrgete pärast drooniparvega ja viisid hävitajad F-22 teise baasi.
23. detsembril tegid droonid oma viimase visiidi.
USA ametnikud ei ole veel kindlaks teinud, kes Langley droonidega lendas või miks.
Ka sel kuul kinnitasid USA ametnikud, et Los Angelesest põhja pool asuva Edwardsi õhuväebaasi lähedal on viimastel kuudel märgatud rohkem tundmatuid drooniparvi.
USA kohus mõistis Hiina kodaniku süüdi drooniga ebaseaduslike fotode tegemises
Selle aasta alguses said võimu vihje kahtlasest droonist Langley sõjaväebaasi lähistel asuva laevatehase juurest.
6. jaanuari vihmasel hommikul parkis 26-aastane Hiina kodanik, USA ülikoolis õppiv Fengyun Shi renditud auto Langley baasist 11 miili kaugusel asuva laevatehase juurde.
Shi lendas drooniga baasi lähistel, kuid droon jäi puu otsa kinni. Kui ta üritas seda puldi abil alla tuua, helistas kohalik elanik politseisse. Politsei küsis Shilt, miks ta nii halva ilmaga drooniga lendas, ja soovitas tal tuletõrje appi kutsuda.
Tund hiljem tagastas Shi hoopis oma rendiauto ja sõitis rongiga Washingtoni linna, järgmisel päeval lendas edasi Californiasse.
Föderaaluurijad hakkasid tema drooni uurima ning leidsid, et Shi oli pildistanud mereväe laevu.
18. jaanuaril vahistasid föderaalagendid Shi, kui ta oli teel Hiinasse suunduvale lennule.
Shi ütles FBI agentidele, et on laevaentusiast ega olnud arugi saanud, et tema droon ületas piiratud õhuruumi. Uurijad ei olnud selles väites veendunud, kuid ei leidnud ka tõendeid, mis seoksid teda Hiina valitsusega. Nad said teada, et ta ostis drooni San Franciscost päev enne Norfolki reisimist.
USA prokurörid esitasid Shile süüdistuse salastatud mereväerajatistest ebaseaduslikult fotode tegemises. Shi tunnistas end süüdi ja oktoobri alguses mõistis Norfolki föderaalkohus talle kuus kuud vangistust föderaalvanglas.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Wall Street Journal