Lääne luureagentuurid hoiatavad järjepidevalt Hiinast tulevate luureohtude eest, vahendas The Wall Street Journal.

Näiteks Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas eelmisel kuul, et Hiina riigiga seotud ettevõte häkkis ligi 260 000 seadmesse. Need seadmed asusid USA-s, Suurbritannias, Prantsusmaal, Rumeenias ja teistes riikides. 

USA muretseb veel, et Peking kasutab Hiinas toodetud suuri kraanasid luuramiseks. Hiljuti sai ka New Yorgi kuberneri endine tippabi süüdistuse Hiina heaks töötamises. 

Lääs ei suuda aga Pekingi tegevust ohjeldada ning luureagentuurid kutsuvad ettevõtjaid ja inimesi üles olema valvsad, kui nad Hiinaga suhtlevad. Peking samas ise eitab kõiki süüdistusi ja väidab, et hoopis lääne häkkerid on võtnud Hiina sihikule. 

Samas alates Xi Jinpingi võimuletulekust võtab kompartei Hiina julgeolekut ka üha tõsisemalt. Kompartei luurab üha rohkem nii hiinlaste kui ka välismaalaste järele, tööle võetakse ka häkkereid. 

"Hiina häkkimise programm on suurem kui kõigi teiste suurte riikide oma kokku," ütles selle aasta alguses FBI juht Christopher Wray. 

Pekingi tegevus teeb nüüd lääne elu keeruliseks, kuna Hiina majandus on aastakümneid toetanud lääne majanduskasvu. Seega erinevalt Iraanist või Venemaast ei saa ega taha lääs kehtestada Pekingi-vastaseid sanktsioone. 

Hiina luuretegevus võib aga laieneda veelgi, kuna Xi Jinping keerab kodumaal kruve koomale. Hiina majanduskasv aeglustub ning luureorganid on üha suurema surve all, et nad varastaksid läänest uut tehnoloogiat. 

Hoogustunud luuretegevus on toonud päevavalgele ka absurdseid juhtumeid. Septembris teatasid USA prokurörid, et viis Hiinast pärit ülikoolilõpetajat leiti keset ööd USA rahvuskaardi õppuse lähistelt pilte tegemas. Samal õppusel osalesid ka Taiwani sõjaväelased, hiinlased ise väitsid, et käisid tähti vaatamas. 

Hiina jätkab samal ajal ka oma armee moderniseerimist. Muretsetakse, et sõda Taiwani pärast võib viia Hiina konflikti USA-ga. 

Lisaks ei leia Hiina Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust. India ja Hiina on mõlemad viinud Himaalaja mägedesse suurtükke, soomukeid ja kümneid tuhandeid sõdureid. Analüütikute sõnul paigutas Hiina 2021. aastal puhkenud piirivaidluse ajal pahavara ka India elektrivõrkudesse. 

Samuti muretseb lääs, et autoritaarsete riikide luureagentuurid annavad oma juhtidele ebaadekvaatset informatsiooni. Näiteks Venemaa juht Vladimir Putin jäi uskuma oma luureteenistuse poolt esitatud väiteid, et Ukraina variseb pärast sissetungi kohe kokku. Võimalik, et ka Xi saab kehva informatsiooni ning võib siis selle põhjal hakata tegutsema. 

Luureametnikud toovad veel välja, et Hiina ei mängi vana kooli reeglite järgi. Hiina ei proovi sageli isegi vangi langenud spioone välja vahetada. Samas on läänel raske Hiina järele luurata, kuna kompartei jälgib hiinlaste igat sammu. 

Kompartei viib läbi ka regulaarseid puhastusi, vahistatakse isegi kõrgeid sõjaväelasi. Peking proovib veel õppida NSVL-i vigadest, seega ei kavatsegi kompartei oma ideoloogilist kontrolli riigis leevendada.