Leedu välispoliitikasse valimised suuri muutusi ei too
Leedus eile peetud parlamendivalimiste esimese vooru võitis napilt sotsiaaldemokraatlik partei, mis sai esialgsetel andmetel ligi 20 protsenti häältest. Tõenäoliselt uue valitsuse moodustavad sotsiaaldemokraadid ja partei Leedu Heaks liidrid kinnitavad, et nende juhtimisel jääb välispoliitikas kõik oluline mõistagi paika.
"Eestlased jäävad ikka meie sõpradeks, see on kindel, lätlased ja poolakad samuti. Meil on ühtne positsioon Venemaa ja Valgevene suhtes, see on kindel. Meil on ühtne seisukoht Ukraina aitamise küsimustes. Need geopoliitilised küsimused ei muutu kiiresti, me peame pingutama selle nimel, et saavutada rahu ja Ukraina võit," lausus sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Gintautas Paluckas.
"Ei tule radikaalseid muutusi, kõik parteid nõustuvad strateegilistes küsimustes. Suurimad erinevused ilmnevad Hiina ja Taiwani küsimuses. Ja me toetame etteaimatavat välispoliitikat," ütles endine peaminister ja partei Leedu Heaks juht Saulius Skvernelis.
Vilnius on täis Ukraina lippe ja seal ei teki küsimust, kellele leedulaste süda lööb. Vilniuse ülikooli politoloogid analüüsisid eri parteide valimisprogrammide välispoliitika osa ja kui jätta kõrvale väiksemad Kremli-meelsed jõud ja Nemunase Koidiku programm, mis lubab ajada lihtsalt Leedule kasulikku välispoliitikat, siis ilmnevadki erinevused suuremate parteide vahel Hiina teemal.
"Praegune valitsuskoalitsioon – konservatiivid ja kaks liberaalset parteid – on olnud väga Taiwani esinduse avamise toetajad Leedus ja on sellega loonud pingelisema olukorra suhetes Hiinaga. Sotsiaaldemokraadid samas ütlevad, et me peaksime võib-olla taaskäivitama oma suhted Hiinaga," ütles Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi doktorant Justinas Lingevicius.
Pole aga selge, kuidas suhete taaskäivitamine peaks välja nägema. Välispoliitika on samas muutunud Leedu poliitikute jaoks üha olulisemaks teemaks.
"Kui me vaatasime partei programme, siis kõik parteid püüdsid kuidagi nimetada või brändida oma välispoliitikat – näiteks väärtuspõhine välispoliitika või nutikas välispoliitika, nii et see on muutumas üha tähtsamaks. Ja me elame Euroopa Liidu ja NATO piiril, see tähendab, et välispoliitika küsimused on siin üsna igapäevased," lausus Lingevicius.
Leedu välispoliitikasse valimised suuri muutusi ei too, küll aga võivad muutuda rõhuasetused ja stiil.
Neli aastat Leedu välispoliitikat vedanud Gabrielius Landsbergis on tuntud oma teravate väljaütlemiste poolest. Ka tema ütleb, et välispoliitika tähtsus siinsete poliitikute jaoks ja omakorda meie vaate tähtsus maailma jaoks on teinud läbi hüppe.
"Välispoliitika ei ole kunagi olnud olulisem, kui see on praegu, mitte üksnes geopoliitika tõttu, vaid ka inimeste reaktsioonide tõttu. Välisministeerium ja diplomaatiline korpus ei olnud valmis olema sedavõrd suure tähelepanu all kui praegu. Paljud otsused, mida tehakse Brüsselis või Washingtonis, omavad otsest mõju, või vähemalt tunnevad inimesed nii, nende igapäevaelule. Kas me aitame Ukrainat või mitte? Kas me toetame uut sanktsioonide paketti või mitte? Inimesed tahavad seda teada ja võtta vastutust. Teisalt võetakse ka meie häält nüüd teisiti. Balti riigid Brüsselis 10 aastat tagasi ja nüüd on erinevad asjad. Kui meil on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Eestist, siis see ütleb kõik," rääkis Landsbergis.
Toimetaja: Marko Tooming