"Ma olen väga tänulik Leedu inimestele, kes andsid nii aktiivselt hääle meile, sotsiaaldemokraatidele," ütles erakonna liider Vilija Blinkevičiūte. "Valimistulemused näitavad, et Leedu inimesed, olenemata sellest, kus nad elavad - linnades või külades - tahavad muutust, nad vajavad täiesti teistsugust valitsust," lisas ta.

Blinkevičiūte keeldus kinnitamast, kas ta soovib ise peaministriks hakata: "Arutame seda erakonnas, kaalume kõiki plusse ja miinuseid."

Valimistel sai kolmanda tulemuse uus, populistlikuks peetav erakond Nemuno Ausra (Nemunase Koidik), mis saab seimis 20 kohta.

Suurusel neljanda fraktsiooni moodustab Demokraatlik Liit Leedu Eest, millel oleks uues parlamendi koosseisus 14 kohta, viies oleks Liberaalne Liikumine 12 koha ning kuues Leedu Talurahva ja Roheliste Liit (LFGU) kaheksa saadikukohaga. 

LSDP on varem teada andnud kavatsusest moodustada võimukoalitsioon Demokraatliku Liiduga Leedu Eest ning Leedu Roheliste ja Talurahva Liiduga. Esialgsete valimistulemuste kohaselt oleks sellisel koalitsioonil seimis 74 kohta.

Landsbergis lahkub

Valitseva Isamaaliidu esimees, senine välisminister Gabrielius Landsbergis õnnitles sotsiaaldemokraate võidu puhul.

"Ma arvan, et on õiglane õnnitleda sotsiaaldemokraate. See oli tugev esitus, ma soovin neile vastutustundlikku valitsust, vastutustundlikku suhtumist," ütles Landsbergis pühapäeva õhtul.

Esmaspäeval teatas Landsbergis, et astub esimehe kohalt tagasi ega asu ka tööle järgmises parlamendis.

Sisepoliitika muutub, välispoliitika jääb samaks

Leedu vasakpoolsed on lubanud säilitada mahuka kaitsekulutuste programmi, kritiseerides samal ajal peaminister Ingrida Simonyte paremtsentristlikku koalitsioonivalitsust selle rahastamiseks vajalike maksude tõstmise pärast.

Simonyte kolmeparteilise koalitsiooni populaarsust on kahandanud inflatsioon, mis ületas kaks aastat tagasi 20 protsenti, halvenenud avalikud teenused ning süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel, märkis uudisteagentuur Reuters.

Majandusteemad olid ka valimiskampaania ajal fookuses, milles LSDP lubas võidelda suurenenud ebavõrdsusega, tõstes jõukamate leedulaste makse, et aidata rahastada rohkem kulutusi tervishoiule ja sotsiaaltoetustele.

Leedu kulutab NATO hinnangul sel aastal oma relvajõududele umbes kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis on alliansi suuruselt kuues näitaja.

Kolmveerand leedulastest arvab, et Venemaa võib lähitulevikus nende riiki rünnata, selgus maikuus tehtud Balti Tyrimai/ELTA arvamusküsitlusest.

Blinkevičiūte lubab tõsta Leedu kaitsekulud 3,5 protsendini SKT-st

Sotsiaaldemokraatide valitsus seab sihiks tõsta kaitsekulutused vähemalt 3,5 protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust, ütles Blinkevičiūte esmaspäeval.

"Meie valimismanifest ütleb, et see ei tohiks olla alla 3,5 protsendi  ja see on vältimatu... julgeolek ja kaitse saavad nii palju raha kui vaja," ütles LSDP juht pärast oma erakonna valimisvõitu ajakirjanikele.

Ta lubas samas hoida järjepidevust lahkuva Isamaaliidu valitsuse välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

Leedu praegune valitsus on olnud üks karmimaid Venemaa kriitikuid ja Ukraina tugevamaid toetajaid Euroopa Liidus ja NATO-s.

Samas on pingelised Leedu suhted Hiinaga, kuna Leedu lubas Taiwanil avada oma pealinnas Vilniuses de facto saatkonna, misjärel Peking alandas 2021. aastal oma diplomaatilisi suhteid Vilniusega, kehtestas kaubandustõkked ja survestas rahvusvahelisi ettevõtteid piirama oma tegevust Leedus.  

Leedu seimis on 141 kohta, millest 70 täideti 13. oktoobril peetud valimiste esimeses voorus parteinimekirjadele proportsionaalselt antud häälte alusel. Ülejäänud 71 kohta jagatakse ühemandaadilistes ringkondades, kus pühapäeval, 28. oktoobril, toimunud valimiste teises voorus kandideerisid kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati, kui ringkonnas ei saanud ükski kandidaat esimeses voorus üle poolte häältest.

Valitud parlament koguneb esmakordselt novembri keskel ning valitsus moodustatakse ja annab vande detsembri keskpaigaks.