Eesti Raudtee peab kulusid 15 miljoni euro võrra kärpima
Riigile kuuluvad ettevõtted peavad kärpima oma kulusid täpselt samamoodi nagu ministeeriumid, näiteks Eesti Raudteel tuleb kärpida 15 miljonit eurot. Valitsuse dividendiootuse tõstmise tõttu võib aga Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) töö kaotada 80 inimest.
Eesti Raudtee sai kliimaministeeriumilt ülesande kärpida nelja aasta jooksul kulusid 15 miljoni euro võrra.
"Me peame üle vaatama kogu meie kulubaasi, kärpima erinevaid artikleid alates raudtee hoolduskuludest kuni töötajatega seotud kuludeni välja. Meil on ajalooline investeerimisperiood, kus me viie aastaga investeerime üle 500 miljoni euro raudtee uuendamisse, selleks on meil vaja töötajaid. Ja teistpidi, töötajate arv on Eesti Raudteel viimase viie aasta jooksul üle 10 protsendi juba vähendatud. Me oleme täna efektiivne, toimime efektiivselt. Nii et suurt koondamispaani meil hetkel ei ole, küll aga oleme sunnitud külmutama palgad ehk me ei saa tõsta palkasid," selgitas Eesti Raudtee juhatuse aseesimees Andrus Kimber.
Kliimaministeeriumi haldusalas on suurem osa Eesti suurtest riigiettevõtetest alates Rail Balticust ja lõpetades Tallinna Sadamaga. Riigile kuuluvad ettevõtted peavad tegema sama suure kärpe nagu ministeeriumid.
"2025. aastal viis protsenti, 2026. aastal kaheksa protsenti, 2027. aastal 10 protsenti. Esmalt tuleb kokkuhoid toetuse vähendamisest, aga kui tihtipeale need toetused on väiksemad, ei anta nii suures osas toetust kui see kärbe peaks olema, siis vähendatakse lisaks nendes ettevõtetes ka tegevuskulusid," selgitas kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Kärbetest jäävad puutumata Nordica, Operail ja Saarte Liinid. Elering pole riigieelarveline ettevõte ja Tallinna Sadamasse kui börsiettevõttesse riik ei sekku.
Lisaks soovib riik oma ettevõtetest rohkem dividende võtta. "Dividendide suurendmisruum ei ole tegelikult väga suur. 2025. aastal on dividendide mahtu riigieelarves suurendatud 1,6 miljonit," ütles Kasemets.
RMK pole kärpeülesannet saanud. Kuna aga riik tõstab RMK dividendiootust, tuleb ettevõttel kokkuhoiukohti otsida. Keskuse juhi Mikk Marrani sõnul on seetõttu antud töötukassale eelhoiatus 80 inimese koondamise kohta.
"Meie ülesanne juhtidele oli leida kõikidelt ridadelt piltlikult kokkuhoiukohti 10 protsendi ulatuses. Millistelt ridadelt täpsemalt kokkuhoiukohad tulevad, selgub. Aga ma pean ütlema, et tööjõukuludelt me püüame kokku hoida umbes 10 protsenti," ütles Marran.
Sarnases olukorras on ka Tallinna Lennujaam, kellele valitsus on samuti seadnud dividendiootuse.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"