"Minu jaoks on eelarve läbipaistev ja arusaadav, aga mulle on see ka kümnes eelarve, mille rida-realt oma ametiülesannete täitmiseks läbi loen. Aastate jooksul tekib riigi rahandussüsteemist ülevaade ning oskan detaile märgata ja leida," ütles Akkermann ERR-ile.

Akkermanni sõnul peab arvestama, et riigieelarve koondab erinevate valdkondade, tegevuste, teenuste, asutuste ja paljudest muudest aspektidest lähtuva finantsinfo ühte süsteemi kokku ning see ei saa olla kuidagi väga lihtne ja esimesel korral detailideni hoomatav lugemine.

"Valdkonnad on erinevad, alates sotsiaaltoetustest ja lõpetades riigikaitse ning kultuuriga, programmide kulud käituvad väga erinevalt, eesmärgid on erinevad ning tulemusteni viivad protsessid vajavad erinevaid disaine. Kui kõik suruda ühte vormi, siis paratamatult kannatab info nõtkus, arusaadavus ja läbipaistvus, kui kasutada käibefraase," lausus Akkermann.

Õiguskantsleri ja riigikontrolli tähelepanekud

Vastates küsimusele, kes riigieelarve võib olla vastuolus põhiseadusega, nagu ütles õiguskantsler, ütles Akkermann, et ta ei oska öelda, mille võrra võib riigieelarve olla vastuolus põhiseadusega.

"Põhiseadus seab eelarvele lakoonilise nõude sisaldada kõiki eelarveaasta tulusid ja kulusid. Ma eeldan, et kõik tulud ja kulud on eelarves liikide lõikes ning esitatud valdkondade kaupa. Ega riigikogu liikmed eelarvet läbi arvutada ei jõua, tuleb usaldada, et eelarvestajad ei ole teinud vigu, raamatupidajad maksavad arveid vastavalt eelarvele ning riigikontroll auditeerib veelkord väljaspoolt pilguga," sõnas Akkermann.

"2024. aasta eelarve lisaks on detailsem ülevaade valdkondade ja asutuste kaupa kululiikide lõikes. Ma teeksin veel ühe lisa, milles oleks lihtsalt asutuste kaupa kululiikide lõikes. Ning riigikogu liikmed võiksid saada teha muudatusi eelarvele just nende lisade kaudu, et sellelt asutuselt nii palju ära või juurde, mille järel rahandusministeerium saaks koostada muudatuse tegevuspõhises eelarveversioonis," lisas ta.

Akkermanni hinnangul on liiga lai ka volitusnorm ministrile. "Asi on järelevalves, kui palju minister ikkagi jõuab süveneda, ikka tippametnikud valmistavad need otsused ministrile ette. Kui minister saab viimase otsuse ise teha, siis jääb riigikogu liikmetele ning avalikkusele võimalus üksnes eelarve täitmise aruande kaudu tagantjärele teada saamiseks," lausus Akkermann.

Akkermann ütles, et ei mõista ka riigikontrolli lausalist kriitikat ajakirjanduse kaudu. "Kuna näiteks 2023. aasta kohta antud majandusaasta aruande auditis öeldakse, et riigikontrolli hinnangul annab riigi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta tehtud märkust kaupade kohta, mis veel ei olnud kätte saadud. Kui riigi pearaamatupidaja Juta Maar saab eelarvest aru ning koostab eelarve täitmise aruande, mille riigikontroll heaks kiidab, võib ka iga teine inimene, kes piisaval määral süveneb, riigieelarvest aru saada. Tõsi, see ei ole lihtne ega saagi olla, vajab aega ja süvenemist, pingutust," rääkis Akkermann.

"Kunst on eelarvestada tulemuslikkust"

"Samuti ei mõista ma kriitikat tegevuspõhise eelarve vastu. Toon näite koolielust, me kõik oleme käinud koolis, enamus ka lapsi kooli saatnud. Kui me mõtleme täiskasvanutena veelkord õppima asuda või saadame lapsi kooli, siis me ei küsi, kui palju on selle kooli personali- ja majanduskulud. Me teeme endale selgeks, et tegevused, tunnid ja loengud, maja on valge ja soe, õppevahendid on käeulatuses. Aga ka teadmisest, et tegevus käib, õppetöö toimub, ei ole veel küllalt. Me tahame, et õppetöö oleks tulemuslik - me tahame, et lapsel oleks hea kooli minna, seal oleks õppimist toetav õhkkond ning õppetulemused annaks ettevalmistuse eluks. Eelarve planeerimise vajadust tulemustest lähtuvalt kirjeldavad katsed eliitkoolidesse ja ka Metsküla kooli kasvav õpilaskond," rääkis Akkermann.

"Eelarve esitamine kululiikide lõikes, nagu nõuab Aivar Sõerd, on kõigest lihtne hügieenitingimus, lihtne lugeda, võrrelda ja arutleda, kas kaks korda kuus on vähe või palju. Veidi keerukam on eelarvestada tegevust, kunst on eelarvestada tulemuslikkust, elegantset sooritust. Eesti eelarvesüsteem liigub õiges suunas, aga eelarvestamine on küllalt põnev, aga pagana keeruline ka," lõpetas Akkermann.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on saanud kriitikat nii riigikontrollilt kui ka riigikogu opositsioonierakondade esindajatelt. Ka koalitsioonierakondade esindajad Tanel Kiik (SDE) ja Hendrik Terras (Eesti 200) väljendasid lootust, et 2026. aasta riigieelarve saab selgem ning selle koostamises rakendatakse koalitsioonikõnelustel välja käidud eesmärke.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles hiljuti "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tõenäoliselt riigieelarve eelnõud põhiseadusele ei vasta.

Üks häälekamaid tegevuspõhise eelarve kriitikuid on olnud Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige Aivar Sõerd.

Peamiselt heidetakse riigieelarvele ette seda, et tegemist ei ole lihtsasti arusaadava ja piisavalt läbipaistva dokumendiga. 2025. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas on 671 lehekülge.