Oluline kolmapäeval, 16. oktoobril kell 22.20:

- Biden teatas 425 miljoni dollarilisest abipaketist Ukrainale;

- Sõrskõi: Briti armee koostab ettepanekuid, kuidas Venemaale kauglööke anda

- ISW: Põhja-Korea sõdurite kaasamine lubab Putinil mobilisatsiooni vältida;

- Lääne allikad: Põhja-Korea saatis Venemaale 10 000 sõdurit;

- DeepState: venelased edenesid Toretskis ja hõivasid Kurahhove küla;

- USA avaldas muret Põhja-Korea sõdurite väidetava kaasamise üle Vene armeesse;

- Analüütik: põhjakorealased ei too murrangut;

- Valtonen: läänes on näha sõjaväsimust;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1450 sõdurit.

Biden teatas uuest abipaketist Ukrainale

USA president Joe Biden teatas kolmapäeval telefonikõnes president Volodõmõr Zelenskile uuest, 425 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale, teatas Valge Maja.

"Pakett sisaldab õhutõrjet ja soomusmasinaid," öeldi teadaandes.

"President Biden kinnitas Zelenskile ühtlasi, et jätkab kogu järelejäänud ametiaja jooksul jõupingutusi selleks, et suurendada julgeolekuabi Ukrainale," seisis avalduses.

Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre teatas varem, et Biden ja Zelenski arutavad telefonivestluse käigus ka niinimetatud Ukraina kontaktgrupi tööd, mis koguneb novembris, et arutada Kiievi vajadusi sõjalises valdkonnas.

Sõrskõi: Briti armee koostab ettepanekuid, kuidas Venemaale kauglööke anda

Ühendkuningriigi relvajõud koostavad Ukraina presidendi koostatud võiduplaani raames ettepanekuid, kuidas oleks võimalik anda kauglööke Vene vägede pihta selle tagalas, ütles Ukraina relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi pärast vestlust Briti relvajõudude ülema, admiral Tony Radakiniga.

"Arutasime eraldi võimalust rünnata vaenlase sõjalisi sihtmärke operatiivselt ja strateegiliselt. Nüüd töötab Briti pool võiduplaani praktilise elluviimise osana välja omapoolseid ettepanekuid," ütles Sõrskõi.

Ta juhtis Suurbritannia tähelepanu ka rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisele Venemaa okupatsioonivägede poolt ja sõjakuritegude toimepanemisele, sealhulgas rünnakutele kriitilise infrastruktuuri vastu ja massilisele tsiviilsihtmärkide tulistamisele.

Sõrskõi rõhutas, et Ukraina ja Ühendkuningriigi koostöö peamisteks valdkondadeks jäävad sõjavarustuse ja relvastuse tarnimine, sõjaväelaste väljaõpe, samuti kõrgtehnoloogiliste relvade kasutamise tõhustamine.

Teadaolevalt sisaldavad mõned president Volodõmõr Zelenski võiduplaani sõjalised punktid ka taotlusi lääneliitlastele, eelkõige luba anda USA ja Briti rakettidega kauglööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide pihta, mis asuvad rindest kaugemal.

Austraalia saadab Ukrainale Abramsi tanke

Austraalia saadab 245 miljoni dollari suuruse abipaketi raames Ukrainale kümneid Abramsi tanke. Ukraina saab Austraalialt 49 Ameerikas toodetud tanki  M1A1 Abrams. 

Austraalia plaanis varem need tankid maha kanda. Austraalia tarnib omale 75 M1A2  tanki, mis peaksid vahetama välja 59 vanemat Abramsi tanke. 

ISW: Põhja-Korea sõdurite kaasamine lubab Putinil mobilisatsiooni vältida

Kreml kasutab Venemaa ja Põhja-Korea vahelist strateegilise partnerluse lepingut, mille alusel Pyongyang saadab Moskva käsutusse oma sõdureid, tõenäoliselt Vene vägede kaotuste kompenseerimiseks Ukrainas ja aitab sellega Vene võimujuhil Vladimir Putinil vältida mobilisatsiooni väljakuulutamist, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

Kreml kasutab lepingu vastastikuse kaitse sätteid, et anda õiguslik põhjendus Põhja-Korea sõdurite lähetamiseks sõjapiirkonda vastuseks Ukraina sissetungile Venemaa Kurski oblastisse, tõdes ISW teisipäeva õhtul avaldatud ülevaates.

Ukraina väljaanded teatasid teisipäeval sõjaväeluure anonüümsetele allikatele viidates, et Vene  õhudessantvägede 11. brigaad moodustas 3000-liikmelise pataljoni, mis mehitatakse Põhja-Korea kodanikega. Tavapärane pataljoni suurus on 300–800 sõjaväelast.

Ukraina luureallikate hinnangul osaleb "pataljon" tõenäoliselt Venemaa kaitseoperatsioonides Kurski oblastis. Samas teatati, et 18 Põhja-Korea sõdurit oli Brjanski ja Kurski oblastis juba enne üksuse lahingutegevusse kaasamist oma positsioonidelt lahkunud.

ISW märkis, et ei saa nende teadete õigsust iseseisvalt kinnitada, kuid Venemaa ametnikud ei ole seda infot siiani ümber lükanud.

Putin esitas Venemaa ja Põhja-Korea vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu teksti, mille mõlema riigi juhid allkirjastasid 2024. aasta juunis, Venemaa riigiduumale ratifitseerimiseks 14. oktoobril.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas riigitruule uudisteagentuurile TASS antud kommentaaris, et Venemaa ja Põhja-Korea vaheline leping on vastastikuse koostöö kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas osas üheselt mõistetav.

Hiljuti tuli teateid, et okupeeritud Donetski lähedal tegutses väike Põhja-Korea vägede kontingent.

DeepState: venelased edenesid Toretskis ja hõivasid Kurahhove küla

Vene vägi jätkas rindel pealetungi ja saavutas mõningasi edusamme, sealhulgas edenesid venelased Toretski suunal, kirjutas portaal Unian kolmapäeval.

Rindeolukorda jälgiva seireprojekti DeepState järgi hõivasid venelased Donetski oblastis Kurahhove lähedal asuva Ostrivske küla. Lisaks edenes Vene vägi Levadne (Zaporižžja oblastis), Tsukurõne ja Toretski lähedal Donetski oblastis.

Vene vägi vallutas augustis-septembris 5,5 korda suurema ala kui kogu 2023. aastal, teatasid projekti UA War Infographics analüütikud. Selle peapõhjuseks on Ukraina väge tabanud relvanappus ja Venemaa taktika muutus.

Samal ajal jätkavad Ukraina kaitsjad vaenlase hävitamist. Ühes lõunasuunas ründasid Ukraina relvajõud polügooni, kus harjutasid Vene sõjaväelased. Löögi ajal oli selle polügoonil umbes kaks tosinat okupanti.

Lääne allikad: Põhja-Korea saatis Venemaale 10 000 sõdurit

Põhja-Korea saatis Venemaale 10 000 sõdurit, et tugevdada agressori  sõjaväge Ukrainas, ütles asjaga kursis olev lääne diplomaat teisipäeval väljaandele The Kyiv Independent.

Mure Moskva ja Pyongyangi sõjaliste sidemete süvenemise pärast on sel nädalal järsult süvenenud.

President Volodõmõr Zelenski märkis pühapäeval, et Venemaa plaanid hõlmavad Põhja-Korea tegelikku osalust sõjas.

Lääne diplomaat ütles The Kyiv Independentile, et pole selge, milliste sõduritega on tegemist või mis on nende roll.

Väljaanne võttis ühendust Ukraina välisministeeriumiga, kuid ei saanud loo avaldamise ajaks vastust. Ukraina sõjaväeluure keeldus kommentaaridest.

Kuna Venemaa ja Põhja-Korea on süvendanud sõjalisi sidemeid, rõhutavad lääneriikide diplomaadid ja eksperdid, et see näitab Moskva kasvavat vajadust lisaressursside järele, et jätkata kulukat sõda Ukrainas.

"See näitab selgelt, kuhu on Venemaa ja tema sõjavägi viimase 2,5 aasta jooksul langenud, et ta peab Põhja-Korealt tuge kerjama, laenama ja ostma," ütles Ühendkuningriigi endine kaitseatašee Moskvas John Foreman.

Suvel sõlmis Venemaa võimujuht Vladimir Putin oma visiidi ajal Pyongyangi Põhja-Koreaga vastastikuse kaitse pakti.

USA avaldas muret Põhja-Korea sõdurite väidetava kaasamise üle Vene armeesse

Ameerika Ühendriigid on mures teadete pärast, et Põhja-Korea sõdurid võitlevad Venemaa eest Ukrainas.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik Sean Savett ütles, et kui Põhja-Korea vägede kohalolek Ukrainas vastab tõele, siis tähendaks see Põhja-Korea ja Venemaa sõjaliste suhete olulist tugevdamist.

"Selline samm tähendaks ka uut meeleheite taset Venemaal, mis kannab oma brutaalses sõjas Ukraina vastu jätkuvalt märkimisväärseid kaotusi," ütles Savett.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas nädalavahetusel Põhja-Koread elavjõu tarnimises Vene sõjaväele, öeldes, et tema luureteenistused on teda teavitanud Põhja-Korea tõelisest osalusest sõjas Ukraina vastu.

Washingtoni sõnul on Põhja-Korea varustanud Venemaad ballistiliste rakettide ja laskemoonaga. Moskva ja Pyongyang on seda eitanud, kuid on lubanud tugevdada sõjalisi sidemeid, sealhulgas ühisõppusi. 

Analüütik: põhjakorealased ei too murrangut

Ka kümnete tuhandete Põhja-Korea (KRDV) sõdurite kaasamisel ei suuda Vene üksused Ukraina rindejoonest läbi murda, kuid võitlus muutub keerulisemaks, vahendas portaal Unian kolmapäeval sõjaanalüütiku, Ukraina julgeoleku- ja koostöökeskuse esimehe Serhi Kuzani sõnu. 

Kuzan märkis, et Vene okupantide hävitamise ja rivist välja viimise määr Ukraina kaitseväe poolt on praegu ülikõrge – üle 1000 ja isegi üle 1400 vaenlase päevas.

"Üldiselt teavad väga vähesed sõjad selliseid vaenlase kaotusi. Seega, kui neid korealasi on mitusada või isegi mitu tuhat, siis ei ole sõja tempo juures seda isegi märgata. Kui aga räägime mitmekümnest tuhandest, siis loomulikult on sellise arvu kohene paigutamine rindejoonele tõsine reserv ja muutub tõesti meie armee jaoks probleemiks. Aga isegi nemad ei suuda meie rindejoonest läbi murda," on Kuzan veendunud.

Tema sõnul on müüdi kõrval, et Põhja-Koreal on ideoloogiline armee ja nad on käskudele väga lojaalsed, olemas ka selline asi nagu lahingukogemus. Ja see on täpselt see, mida KRDV armeel ei ole ning see on tema sõdurite jaoks suur miinus.

"Diktaator Kimi bravuurist hoolimata ei ole Põhja-Korea armeel palju lahingukogemust ja seetõttu saab korealasi kasutada ainult abistavates rollides. Kuid kahtlemata pole see jõud, mis teeks läbimurde," märkis analüütik.

Ta lisas ka, et Põhja-Korea sõdurid on pühendunud ja lojaalsed just oma komandöridele, kuid mitte Putini kindralitele.

"Fakt, et Putin on sunnitud kutsuma kontingendi Põhja-Korea taolisest riigist, taluma seda oma relvajõudude struktuuris, mis mõjub moraalile põhimõtteliselt negatiivselt, näitab, et neil on probleeme. Venemaa praegusest mobilisatsioonitempost ei piisa käimasoleva sõja tõeliselt kiire tempo jaoks," nentis sõjaanalüütik.

Tema sõnul on põhjakorealaste burjaatidega "lahjendamine" sõjalisest aspektist õige otsus. Kuid isegi Venemaa territooriumil vaenutegevuses osalemine on neile raske ülesanne.

"Sõjapidamisoskuste puudumine, maastikul orienteerumise puudumine, harjumatus sõjaga, mida Kurski oblastis on peetud juba üle kahe kuu, annab ennast tunda. Ja loomulikult näeme nüüd mitte ainult burjaatide, vaid ka põhjakorealaste lüüasaamist," sõnas Kuzan.

Valtonen: läänes on näha sõjaväsimust

Lääneriigid Ukraina toetamisest üha enam väsinud ja loodavad konflikti mingisugusele lahendusele, tõdes Soome välisminister Elina Valtonen ajalehele Financial Times (FT) antud usutluses.

Mõned lääne poliitikud on hakanud eraviisiliselt arutama võimalusi Ukrainas relvarahu saavutamiseks, ehkki Vene väed on okupeerinud umbes viiendiku Ukraina territooriumist, rääkis Valtonen FT-le. "See on tõeline. Ja see kasvab," lisas Soome välisminister läänes kasvavat sõjaväsimust kirjeldades.

Valtonen viitas ka sellele, et Lähis-Idas teravnenud konflikt on hajutanud tähelepanu ja toonud kaasa ka ressursside hajumise ning sellest annab tunnistust ka selle teema domineerimine septembris ÜRO Peaassamblee istungil.

"Muidugi on need kaks konflikti väga tihedalt seotud, kuid meil, eurooplastel, oleks oluline mõista, et kui lubame Venemaal Ukrainas võita, õõnestame sisuliselt oma heidutuse usaldusväärsust," rõhutas ta.

"Ukrainal on [lääne] toetus, aga kui palju seda on? Vaat selles on küsimus," lisas Valtonen.

Soome esidiplomaat leiab ka, et lääneriigid peaksid tugevdama sanktsioone Venemaa suhtes, et kahjustada selle majandust, eelkõige naftatankerite varilaevastikku, mille abil Moskva endiselt maailmaturul raha teenib.

"Need kindlustamata ja ebakvaliteetsed laevad lähevad (Euroopa Liidu kehtestatud – toim.)  hinnapiirangutest mööda, kuid ohustavad ka keskkonda, eriti... Läänemerel, mille pärast me oleme tegelikult väga mures. Seega tuleb siin kindlasti rohkem ära teha," ütles Valtonen.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1450 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 672 850 (võrdlus eelmise päevaga +1450);

- tankid 8997 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 17 969 (+30);

- suurtükisüsteemid 19 459 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1231 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 978 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 050 (+31);

- tiibraketid 2620 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 732 (+78);

- eritehnika 3441 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.