Oluline laupäeval, 19. oktoobril kell 22.40:

- Barrot: Pariis on avatud mõttele anda Ukrainale kutse NATO-sse;

- Holland tarnib Ukrainale 42 miljoni euro eest luuredroone;

- Kiiev: partnerriikides on saanud väljaõppe üle 100 000 Ukraina sõduri;

- IMF kiitis heaks 1,1 miljardi dollari suuruse väljamakse Ukrainale;

- Vene-Ukraina vangivahetuses vabanes ka Azovstali sõdureid,

- Lõuna-Korea luure: esimesed põhjakorealased on saabunud Venemaale,

- Venemaal Brjanskis sai droonitabamuse mikroelektroonika komponente tootev tehas,

- Tšassiv Jari kanali ääres jätkub võitlus Ukraina ja Vene vägede vahel,

- Venemaa Shahedi droon sisenes Valgevene territooriumile,

- Prantsuse välisminister: toetame Zelenski võiduplaani,

- Venemaa teatas taas ühe Ukraina küla vallutamisest.

Barrot: Pariis on avatud mõttele anda Ukrainale kutse NATO-sse

Prantsusmaa on avatud mõttele anda Ukrainale kutse NATO-sse, selle arutamine liitlaste ja Ukrainaga jätkub, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot laupäeval Kiievis pressikonverentsil.

"Mis puutub kutset ühineda NATO-ga, siis rääkis president (Emmanuel Macron) sel teemal eelmisel nädalal president (Volodõmõr) Zelenski visiidi ajal Pariisi," ütles ta.

"Oleme sellele avatud ja see on küsimus, mida me täna arutame oma NATO partneritega. Loomulikult osalevad selles vestluses meie Ukraina partnerid," lausus Barrot ühisel pressikonverentsil oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga.

Holland tarnib Ukrainale rohkem kui 40 miljoni euro eest luuredroone

Holland kavatseb tarnida Ukrainale luureks ja seireks kaasaegsed droonid, mis ostetakse ettevõttelt DeltaQuad 42,6 miljoni euro eest, teatas laupäeva õhtul kaitseminister Ruben Brekelmans.

"Ma ütlesin (telesaates) Nieuwsuur, et Hollandi kompanii DeltaQuad tarnib Ukrainale luuredroone 42,6 miljoni euro eest," kirjutas Brekelmans sotsiaalmeediaplatvormil X.

Ministri sõnul on Ukrainal praegu suur vajadus kaasaegsete droonide järele.

Kiiev: partnerriikides on saanud väljaõppe üle 100 000 Ukraina sõduri

Ukraina partnerriikides on alates 2022. aastast saanud erinevatel suundadel väljaõppe üle 100 000 Ukraina sõjaväelase, ütles Ukraina kindralstaabi väljaõppeosakonna asejuht Jevheni Meževikin.

"Soovin tänada meie partnereid, kes osalevad aktiivselt Ukraina sõjaväelaste väljaõppes. 2022., 2023. ja 2024. aastal on partnerriikide territooriumil saanud väljaõppe üle 100 000 sõjaväelase erinevates valdkondades, alates baasõppest," ütles ta laupäeval pressikonverentsil.

Meževikin märkis, et koostöö selles valdkonnas jätkub ja areneb.

"See on selge näide sellest, et Ukraina ei ole Venemaa agressiooni vastu võideldes üksi," rõhutas ta.

IMF kiitis heaks 1,1 miljardi dollari suuruse väljamakse Ukrainale

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu kiitis reedel heaks uue, 1,1 miljardi dollari suuruse väljamakse Ukrainale laiendatud rahastamisprogrammi (EFF) osana.

Raha läheb Ukraina eelarve toetamiseks. Ukraina on saanud eelmise aasta märtsis heaks kiidetud nelja-aastase 15 miljardi dollari suuruse laenukokkuleppe viienda väljamakse järel 8,7 miljardit dollarit.

"Venemaa sõda Ukrainas kestab ning mõjub laastavalt Ukraina ühiskonnale ja majandusele," ütles IMF-i tegevjuht Kristalina Georgieva.

"Sõjast hoolimata on makromajanduslik ja finantsstabiilsus suudetud Ukraina võimude osava poliitika ja olulise välistoetusega säilitada," lisas ta.

"Majandus on hoolimata energiataristu suurtest purustustest endiselt vastupidav, peegeldades kodumajapidamiste ja firmade jätkuvat kohanemisvõimet," sõnas Georgieva.

IMF-i hinnangul on Ukraina majandus olnud esimesel poolaastal oodatust vastupidavam, kuid järgmise aasta väljavaated on halvenenud suuresti Venemaa jätkuvate rünnakute tõttu Ukraina energiataristule ja ebakindluse tõttu seoses sõja pikkusega.

Vene-Ukraina vangivahetus vabastas ka Azovi sõdureid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas järjekorras juba 58. vangide vahetusest, mis toimus reedel. Kokku vahetati 190 sõjavangi.

Ukrainasse naasis nendest kokku 95 sõjavangi, nende seas ka näiteks Ukraina inimõiguslane ja sõjaväelane Maksõm Butkevitš, märgib väljaanne Kyiv Independent.

Vabastatute seas oli muuhulgas ka sõdureid Aasovi rügemendist, kes kaitsesid Mariupolit ja Azovstali Vene täiemahulise sõja alguspäevil. Nad veetsid vangis kokku üle kahe ja poole aasta.

34 Aasovi sõduri vabastamist on kinnitanud ka rügemendi komandör Denõs Prokopenko.

Aasovi võitlejatest sai tänu Mariupolis paikneva Azovstali terasetehase visale kaitsmisele Ukraina vastupanu sümbol. Vene väed vallutasid siiski 2022. aasta mais Mariupoli, võttes vangi ka sinna järele jäänud Ukraina sõdurid.

Lõuna-Korea luure: esimesed põhjakorealased on saabunud Venemaale

Lõuna-Korea teatel on Vene mereväe laevad viinud ligi 1500 Põhja-Korea sõdurit Vladivostokki, kus neid koolitatakse. Sõdurid on mõeldud rindele sõjas Ukraina vastu.

Lõuna-Korea luureagentuur märgib, et sõdurite saatmine Ukrainasse rindele võib süvendada Põhja-Korea ja lääne vahelist vastasseisu.

Riiklik luureteenistus teatas oma veebileheküljel tehtud avaldused, et Vene mereväe laevad viisid 8.–13. oktoobrini Vladivostokki üle 1500 Põhja-Korea erioperatsioonide sõduri, kes on nüüd väljaõppel, kirjutab The Guardian.

Luureagentuuri teatel saadetakse Põhja-Korea sõdurid niipea rindele, kui nad on läbinud erilise kohanemisõppuse. Lisati, et peagi on oodata rohkemate Põhja-Korea vägede saatmist Venemaale.

Lõuna-Korea luureteenistus märgib, et Põhja-Korea sõduritele anti Vene sõjaväevormid ja Venemaal toodetud relvad. Neile väljastati kahe Siberis paikneva piirkonna, Jakuutia ja Burjaatia, elanikele mõeldud ID-kaardid.

"Näib, et nad maskeerisid end Vene sõduriteks, et varjata tõsiasja, et nad paigutatakse lahinguväljale," teatas agentuur.

Lõuna-Korea luureagentuur avaldas ka satelliidi- ja muid fotosid, millel on näha Vene mereväe laevade liikumist Põhja-Korea sadama lähedal.

Agentuuri teade on seni kõige põhjalikum ametlik aruanne, milles on kirjeldatud Põhja-Korea osalust Venemaa sõjas Ukrainas. Kui see osutub õigeks, oleks see Põhja-Korea esimene suurem osalemine välissõjas, märgib ajaleht The Guardian.

Venemaal Brjanskis põleb mikroelektroonika komponente tootev tehas

Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda kirjutab, et Brjanski oblastis asuv Kremni tehas põleb pärast väidetavat droonirünnakut. Sellest teatavad ka mitmed sõjablogijad sotsiaalmeedias.

Sõjablogija Anton Gerashchenko kirjutab, et Kremni tehas on üks Venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid. Seal toodetakse muuhulgas nii pooljuhte kui ka toitemooduleid ning suur osa tellimustest tuleb Venemaa kaitseministeeriumilt.

Radio Svoboda teatel kasutatakse tehases valmistatud tooteid muuhulgas Iskanderi raketisüsteemide ja Pantsiri õhutõrje süsteemide tootmise juures.

Russian media report a drone attack on Kremniy plant in Bryansk region of Russia.

Kremniy is one of the largest microelectronics enterprises in Russia that produces semiconductor devices, integrated circuits and power modules. It completes a large number of orders from the… pic.twitter.com/0Ef86s6pqY

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) October 19, 2024

Tšassiv Jari kanali ääres jätkub võitlus Ukraina ja Vene vägede vahel

Vene vägedel ei ole Tšassiv Jari linnas üle üle Siverski Donetski-Donbassi kanali õnnestunud luua veel oma tugipunkti, teatas Luhanski väerühma pressiesindaja Anastasia Bobovnikova ajalehele Kyiv Independent.

Veebilehekülg DeepState teatas neljapäeval, et Vene väed on Tšassiv Jari linnas edasi tunginud.

"Ma ei kinnita tõsiasja, et Vene vägedel oleks õnnestunud üle kanali kanda kinnitada…või kusagil Tšassiv Jaris," ütles pressiesindaja. Ta lisas, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

Vene sõduritest koosnevad rühmad on ületanud mõnikord kanali ja osalenud rünnakuoperatsioonides Ukraina kontrolli all olevas linnas, selgitas ta.

"Samas kaasnevad selliste manöövritega venelastele märkimisväärsed kaotused. Ukraina väed tõrjuvad sellised rünnakud kiiresti tagasi, surudes Vene üksused tagasi," lisas pressiesindaja.

Bobovnikova sõnul on väikesed Vene sõdurite rühmad kanali lääneküljel hooneid hõivanud, kuid Ukraina üksused ajavad nood kiiresti välja.

Donetski oblasti linn Tšassiv Jar on olnud osaliselt Venemaa kontrolli all pärast seda, kui Ukraina väed juulis sealt osaliselt taandusid. Nüüd on saanud uueks rindejooneks linnas paiknev kanal.

Vene väed võtsid Tšassiv Jari sihikule veebruaris, kui olid enda kätte saanud Avdijivka. Kyiv Independent märgib, et linn asub kõrgendikul ning kui Vene vägedel õnnestub linn täielikult vallutada, siis võib neil olla strateegiline edumaa, et edeneda edasi ka teiste Donetski oblastis paiknevate linnade poole.

Enne täiemahulist sõda elas Tšassiv Jari linnas umbes 12 000 inimest. 2024. aasta aprilliks oli järele jäänud umbes 700 inimest.

Venemaa Shahedi droon sisenes Valgevene territooriumile

Järjekordne Vene droon sisenes 18.-19. oktoobri öösel Valgevene territooriumile, Homieli oblastis. Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda märgib, et droon sisenes ajal, mil Venemaa viis Ukrainas läbi droonirünnakut.

Öö varem oli Venemaalt Valgevenesse lennanud veel vähemalt kuus mehitamata õhusõidukit. Valgevene õhujõud saatsid seetõttu lähedal asuvalt lennujaamalt teele ka ühe hävitaja, et neid kontrollida.

Prantsuse välisminister: toetame Zelenski võiduplaani

Pariis toetab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski võiduplaani, ütles laupäeval Kiievisse visiidile saabunud Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.

"Me toetame võiduplaani, kuna me oleme olnud juba umbes tuhat päeva Ukraina kõrval ja teeme vajalikke jõupingutusi," ütles Barrot ühisel pressikonverentsil oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga.

Prantsuse välisminister rõhutas Ukraina edasise toetamise tähtsust erinevates valdkondades. Ta märkis samas, et see on Ukraina otsustada, millal alustada läbirääkimisi rahu üle.

"Tuleb teha jõupingutusi selle nimel, et rahuplaan, mille pakkus härra Zelenski, meelitaks võimalikult palju riike selle elluviimisele," lisas Barrot.

Venemaa teatas taas ühe Ukraina küla vallutamisest

Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas tööstuslinna Kurahhove poole liikudes Zorjane küla, väitis Venemaa kaitseministeerium laupäeval. Kaitseministeeriumi väiteid ei ole kinnitatud.

Kurahhove asub juba venelaste käes olevast Donetski linnast läänes.