Euroopa Keskpanga nõukogu teatas, et otsustas alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Keskpanga nõukogu otsustas kehtestada alates 23. oktoobrist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,65 protsenti.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. 

Pank märkis, et laekunud inflatsiooniandmed näitavad, et inflatsioonitempo aeglustumine kulgeb ootuspäraselt ning lisas, et inflatsiooniväljavaadet mõjutavad ka hiljutised oodatust madalamad majandusaktiivsuse näitajad.

"Lähikuudel peaks inflatsioon hoogustuma, enne kui naaseb järgmise aasta jooksul sihttasemele," märkis keskpank. "Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve peaks samal ajal aegamisi veelgi taanduma ning kasumid peaksid osaliselt leevendama selle mõju inflatsioonile."

EKP nõukogu lisas, et on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk kahe protsendi juurde ning et hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Ka septembris alandas keskpank baasintressi samas mahus.

Eamets: aasta lõpuks võib euribor jõuda alla kolme protsendi taseme

"Täna alandas Euroopa Keskpank intresse 0,25 protsendipunkti võrra ja see oli otsus, mida turud ootasid ja eeldasid," teatas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. "Seda näitas ka kuue kuu euribori jõudmine praktiliselt kolme protsendi tasemele."

"Kui me eeldame, et Euroopa Keskpank teeb detsembris oma nõukogu istungil veel ühe intressilangetuse, siis võiks euribor aasta lõpuks jõuda 2,75–2,8 protsendi tasemele. See on hea uudis laenuvõtjatele ja ka kinnisvaraturule. Samuti on vaja madalamaid intresse, et suurendada investeeringuid, mida Euroopa täna hädasti vajab," sõnas Eamets.

Eamets rõhutas, et pikemalt ette vaadates on sama oluline see, mida teeb USA Föderaalreserv ehk Ameerika Ühendriikide keskpank 7. novembril.

"Täna on USA intressid kõrgemad kui Euroopa intressid, samas on ka inflatsioon USA-s kõrgem. Viimased numbrid näitavad, et hinnatõus oli USA-s 2,4 protsenti, võrdlusena Euroopa 1,7 protsendiga. Mõlemad keskpangad on seadnud sihtinflatsiooniks kaks protsenti," märkis Eamets.

Eametsa sõnul hakkavad suurt pilti majanduses oluliselt mõjutama novembrikuised USA presidendivalimised.

"Mõlemad kandidaadid on lubanud valitsuse kulutuste suurendamist ja teinud seda oludes, kus eelarve on juba suurelt ja pikalt defitsiidis. Harris natuke vähem, Trump rohkem, aga jutt on triljonitest dollaritest. Kumbki neist ei räägi eelarve tasakaalust," ütles Eamets.

"Kui USA eelarvedefitsiit kasvab, siis üritatakse seda katta kahel moel – laenatakse finantsturgudelt või trükitakse raha juurde. Kui laenamine on mõõdukas ja ei too kaasa hinnatõusu kiirenemist, siis jäävad intressid USA-s kõrgeks ning selle tulemusena USA dollar tugevneb. Tugevam dollar on hea uudis Euroopale, sest Saksamaa ekspordisektoril on siis lihtsam oma kaupu USA-sse müüa," sõnas Eamets. 

Eametsa hinnangul on paraku tõenäoline, et massiivne laenamine või uuesti käivitatav rahatrükk toovad hoopis kaasa hinnatõusu.

"Rahatrükk toob ka intressid allapoole," ütles Eamets. "Mõlemal juhul vaatavad rahvusvahelised rahaturud USA poole natuke kahtlaselt ning dollar hakkab pigem nõrgenema. Nõrgenev dollar on aga halb uudis Euroopa eksportööridele, sest meie kaubad muutuvad maailmas kallimaks. Suurem osa maailma kaubandustehingutest tehakse dollarites."

"Nii et sõltumata Euroopa Keskpanga tänastest otsustest peame Euroopas hoidma pöialt, et ka Föderaalreserv toob USA intresse allapoole ning et keskpikas perspektiivis dollar ei muutuks euro suhtes nõrgemaks," lõpetas Eamets.

Uusküla: poole aasta pärast võib kuue kuu euribor olla 2,5 protsendi juures

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla sõnul oodati juba mitu nädalat intressimäärade alandamist ning seepärast on ka rahaturuintressimäärad märkimisväärselt alanenud.

"Märkimisväärne on see, et Euroopa Keskpank tunnistab väga selgelt, et inflatsioon on allpool eesmärki," sõnas Uusküla. "Nad ootavad, et aastane inflatsioon aasta lõpus näitab tõusumärki just seetõttu, et eelmise aasta lõpus oli hinnatõus viimase kolme kuu jooksul väga väike. Samas on energia hinnad ka nüüd alanenud ning kui Lähis-Ida konflikt leiab teatava stabiilsuse, siis võivad energia hinnad ka nüüd veel alaneda."

Lisaks on Uusküla sõnul suur muutus see, et Euroopa Keskpank on tunnistamas euroala majanduse nõrkust ning seetõttu näevad, et nõudlussurve on Euroopas inflatsioonile kahanemas.

"Saksamaa väljavaade on kahanemas Hiina majandusliku ning poliitilise mõjuvõimu kasvu ning autotööstuse langusega samuti Hiinaga (ebaausas) konkurentsis ning elektriautodega kaasnevate väljakutsetega," täheldas Uusküla.

"Nii on intressimäärad nii rahaturgudel langemas, sest keskpank on ka edaspidi intressimäärasid alandamas," ütles Uusküla. "Poole aasta pärast võib kuue kuu euribor olla juba 2,5 protsendi juures."