Peaaegu pooled ehk 33 majandusteadlast küsitletud 72-st (46 protsenti) ütlesid FT-le, et keskpank on maha jäänud ega ole olnud sünkroonis majanduse põhinäitajatega, samas kui 31 vastajat (43 protsenti) oli veendunud, et ECB rahapoliitika on õigel teel. Ülejäänutel puudus seisukoht, aga ükski majandusteadlane ei arvanud, et keskpank on arengust ees.

ECB on alates juunist intressimäärasid langetanud neli korda, neljalt protsendilt kolmele protsendile, kuna inflatsioon langes oodatust kiiremini. Selle perioodi jooksul nõrgenesid valuutapiirkonna majandusväljavaated pidevalt.

Keskpanga president Christine Lagarde on tunnistanud, et 2025. aastal peavad intressimäärad euroala nõrga kasvu ootuste valguses veelgi langema.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimaste prognooside kohaselt kasvab euroala majandus järgmisel aastal 1,2 protsenti, võrreldes USA 2,2-protsendilise kasvuga. FT küsitletud majandusteadlased on eurotsooni suhtes veelgi süngemad, prognoosides vaid 0,9-protsendilist kasvu.

Analüütikud eeldavad, et majanduskasvu erinevus kahel pool ookeani tähendab, et eurotsooni intressimäärad lõpetavad aasta palju madalamal tasemel kui USA laenukulud.

Samal ajal, kui Föderaalreservi (USA keskpanga – toim.) intressimäärade kehtestajad peaks järgmisel aastal laenukulusid veerandi võrra langetama ainult kahel korral, eeldavad turud ECB-lt nelja või viit 25 baaspunkti suurust kärbet 2025. aasta lõpuks.

Pariisi IÉSEG School of Management majandusprofessor Eric Dor ütles FT-le, et ilmselgelt majanduse reaalkasvu langusrisk eurotsoonis suureneb.

"ECB on intressimäärade langetamisel olnud liiga aeglane," ütles ta ja lisas, et sellel on majandustegevusele kahjulik mõju.

Panga J Safra Sarasini peaökonomist Karsten Junius ütles, et otsuste tegemine ECB-s näis olevat üldiselt aeglasem kui Föderaalreservis ja Šveitsi keskpangas.

Teiste tegurite hulgas kritiseeris Junius Lagarde'i konsensusele orienteeritud juhtimisstiili ja liiga paljude otsustajate kaasamise eest.

UniCrediti grupi peaökonomist Erik Nielsen märkis, et ECB põhjendas pandeemiaajastu dramaatilisi intressitõuse sellega, et peab inflatsiooniootusi kontrolli all hoidma.

"Niipea, kui inflatsiooniootuste ankurdamise oht kadus, peaksid nad intressimäärasid langetama nii kiiresti kui võimalik – mitte väikeste järkjärguliste sammudega," ütles Nielsen ja lisas, et hoolimata inflatsiooni vaibumisest on rahapoliitika endiselt liiga piirav.

Detsembris, pärast seda, kui ECB 2024. aastal viimast korda intressimäärasid langetas, ütles Lagarde, et liikumise suund on selge ja juhtis esimest korda tähelepanu sellele, et tulevased intressikärped on tõenäolised – see seisukoht on investorite ja analüütikute seas juba ammu olnud terve arusaadav.  

Lagarde andnud siiski vihjeid tulevaste kärbete tempo ja ajastuse kohta, öeldes, et keskpank teeb otsuse ECB nõukogu iga koosoleku järel.

FT küsitletud 72 majandusteadlast eeldavad keskmiselt, et euroala inflatsioon langeb järgmisel aastal 2,1 protsendini – veidi üle keskpanga eesmärgi ja kooskõlas ECB enda prognoosiga. 2026. aastal langeb inflatsioon kahe protsendini, mis oleks 0,1 protsendipunkti üle keskpanga prognoosi.

FT uuringu kohaselt usub enamik majandusteadlasi, et ECB jätkab 2025. aastal oma senist intresside langetamise trajektoori, alandades hoiuste intressimäära veel ühe protsendipunkti võrra, kahe protsendini.

Vaid 19 protsenti küsitletud majandusteadlastest eeldab, et ECB jätkab ka 2026. aastal intressimäärade langetamist.

FT uuring näitas, et Prantsusmaa on võtnud üle Itaalia positsiooni euroala riigina, mida peetakse kõige tõenäolisemaks võimalikuks valitsuse võlakirjade äkiliseks müüjaks.

Prantsuse turge on viimastel nädalatel räsinud endise peaministri Michel Barnier' kavandatud eelarvepuudujäägi kärpimise tõttu tekkinud kriis, mis viis tema valitsuse kukutamiseni.

FT küsitlusele vastanutest ütles 58 protsenti ekspertidest, et nad tunnevad enim muret Prantsusmaa pärast, samas kui seitse protsenti nimetas Itaaliat. See tähistas dramaatilist nihet võrreldes kahe aasta taguse ajaga, kui üheksa kümnest vastajast osutas Itaaliale.

"Prantsuse poliitiline ebastabiilsus, mis toidab poliitilise populismi riske ja kasvavat riigivõla taset, suurendab kapitali väljavoolu ja turu volatiilsust," ütles konsultatsioonifirma (g+) majanduse peaökonomist Lena Komileva.

Saksa varahalduri DWS vanemökonomist Ulrike Kastens ütles, et on endiselt kindel, et olukord ei välju kontrolli alt. "Erinevalt 2010. aastate riigivõlakriisist on keskpangal võimalused sekkumiseks," ütles ta.

Vaatamata murele Prantsusmaa pärast, oli majandusteadlaste seas üksmeel, et ECB-l ei ole 2025. aastal vaja sekkuda euroala võlakirjaturgudele.

Vaid 19 protsenti peab tõenäoliseks, et keskpank kasutab järgmisel aastal oma erakorralise võlakirjade ostmise vahendit nn Transmission Protection Instrument (TPI).