Sõja 968. päev: Põhja-Korea saadab Ukraina sõtta 12 000 sõdurit
Ukraina loobus Budapesti memorandumi alusel tuumarelvadest vastutasuks mõjukate tuumariikide rahu, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse tagatiste eest, kuid sai vastutasuks Venemaalt agressiooni, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenski. Lõuna Korea teatas reedel, et Põhja-Korea saadab Ukraina sõtta 12 000 sõdurit. Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanovi sõnul on 11 000 põhjakorealast novembriks lahinguvalmis.
Oluline reedel, 18. oktoobril kell 22.35:
- Zelenski: Ukraina jätkab võiduplaani arendamist;
- Ukraina sõjaväeluure: Ukraina vabastas Harkivis võtmetähtusega küla;
- Taani toetab Ukrainat uue, 320 miljoni euro suuruse sõjalise abi paketiga;
- Putin lubas vastusamme Ukraina võimalikele tuumarelvapüüdlustele;
- Internetis levivad videod väidetavast põhjakorealaste väljaõppest Venemaal;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga erakordselt palju sõdureid;
- Budanov: 11 000 Põhja-Korea sõdurit on novembri alguseks Ukrainas sõdimiseks valmis;
- Ukraina evakueerib Kupjanskist tuhandeid inimesi;
- Ukraina tahab Zelenski sõnul NATO julgeolekutagatist;
- Budanov: 11 000 Põhja-Korea sõdurit võivad 1. novembril rindele jõuda;
- Soul: Põhja-Korea saadab Ukraina sõtta 12 000 sõdurit;
- ISW: Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud.
Zelenski: Ukraina jätkab võiduplaani arendamist
Ukraina jätkab tööd läbirääkimiste tulemustega ja võiduplaani arendamisega, ütles reedel president Volodõmõr Zelenski.
"Arendame meie võiduplaani ühiste partneritega. Eraldi käib töö teise rahutippkohtumise ettevalmistamisega – tõeline diplomaatia. Meil on vaja lõpetada sõda viisil, mis tagaks ukrainlaste ja kogu Ukraina julgeoleku ja rahu," lausus ta.
Zelenski sõnul on ta juba vestelnud sel teemal USA presidendi Joe Bideniga ning käimas on ettevalmistused kohtumiseks Ukrainas USA meeskonnaga – nii poliitiliste kui ka sõjaliste esindajatega.
President lisas, et Ukraina kaitseminister Rustem Umerov, välisminister Andri Sõbiha ja relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi teevad tööd oma kolleegidega Euroopas.
"Ma olen tänulik igale liidrile, igale riigile, kes on aktsepteerinud meie julgeolekuargumente ja on valmis aitama just selliselt, et suunata kujunenud olukord rahu suunas," ütles Zelenski.
Ukraina sõjaväeluure: Ukraina väed vabastasid Harkivis võtmetähtusega küla
Ukraina väed vabastasid ja puhastasid Vene sõduritest Harkivi oblastis asuva Kruhliakivka küla, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR) reedel.
Operatsiooni viisid 7.–14. oktoobril läbi Bratstvo üksuse eriüksused õhuvägede üksik brigaadi toel.
"Operatsiooni tulemusena tõrjuti vaenlane asulast välja ning okupantide liikumisteed mineeriti," teatas luure.
HUR kirjeldab Kruhliakivkat võtmetähtsusega asulana Kupjanski linna kaitsmisel.
Kiiev nõudis liitlaste jõulist reageerimist Põhja-Korea abile Moskvale
Ukraina välisminister Andri Sõbiha nõudis reedel Kiievi liitlastelt "kohest ja jõulist reageerimist", öeldes, et Põhja-Korea aitab sõjaväelaste ja relvadega kaasa Venemaa agressioonile.
"Venemaa eskaleerib tõsiselt oma agressiooni, kaasates KRDV sõja poole mastaabis," kirjutas ta. "Me nõuame euroatlandi kogukonnalt ja maailmalt kohest ja jõulist reageerimist."
"Põhja-Korea aitab Venemaa agressiooni Ukraina vastu relvastuse ja personaliga," lisas Sõbiha.
Starmer: Põhja-Korea sõdurite lähetamine Venemaale näitab meeleheidet
Kui Põhja-Korea on toimetanud sõjaväelasi Venemaale osalema Moskva sõjas Ukraina vastu, nagu seda teatas Lõuna-Korea luure, siis lõhnab see meeleheite järele, ütles reedel Briti peaminister Keir Starmer.
"Kui see on tõsi, siis minu arvates näitab see Venemaa suhtes teatud meeleheidet," ütles Starmer Berliinis ajakirjanikele.
Taani toetab Ukrainat uue, 320 miljoni euro suuruse sõjalise abi paketiga
Taani valitsus valmistas ette uue, 21. sõjalise abi paketi Ukrainale väärtusega rohkem kui 320 miljonit eurot, teatas reedel Taani kaitseministeerium.
"Valitsus on valmis andma üle 21. toetuspaketi 2,4 miljardi Taani krooni väärtuses, mis muuhulgas sisaldab uute seadmete ostmist Ukrainale, täiendavaid vahendeid tööstuse jaoks ja seadmete üleandmist kaitseministeeriumi varudest," edastas ministeerium.
Taani rahastab koostöös Saksamaaga õhutõrjesüsteemide hankimist ning relvastuse ostmist rahvusvahelistelt tootjatelt.
Putin lubas vastusamme Ukraina võimalikele tuumarelvapüüdlustele
Vene režiimi juht Vladimir Putin lubas reedel vastusamme Ukraina võimalikele tuumarelvapüüdlustele.
"Tuumarelva loomine tänapäeva maailmas pole keeruline. Ma ei tea, kas Ukraina suudab seda praegu teha. Kuid üldiselt pole siin suuri raskusi," ütles Putin kohtumisel ühendusse BRICS kuuluvate riikide meedia esindajatega.
"Igasugune samm selles suunas saab vastureaktsiooni," ütles Putin, lisades, et "Venemaa ei kavatse seda mitte mingil juhul lubada".
Nõukogude Liidu lagunemisel 1991. aastal sai Ukraina päranduseks maailma suuruselt kolmanda tuumaarsenali. Kolm aastat hiljem loobus Kiiev sellest, saades Venemaalt ja USA-lt julgeolekutagatised.
Neljapäeval rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ukraina julgeolekutagatistest, kuid rõhutas, et riik ei ole kordagi väitnud, et plaanib tuumarelva luua.
Internetis levivad videod väidetavast põhjakorealaste väljaõppest Venemaal
Internetis levivad videod, mis väidetavalt näitavad Põhja-Korea vägede väljaõpet Venemaal.
Uurijate sõnul viitavad avalikud andmed sellele, et kaadrid on filmitud Venemaal Kaug-Idas Primorje krais Sergejevkas asuvas treeningväljakul.
Treeningväljak on 40 kilomeetri kaugusel Hiina-Vene piirist ja ligikaudu 240 kilomeetri kaugusel Põhja-Korea-Venemaa piirist Kaasani lähedal.
Videos appeared online reportedly showing North Korean troops training in Russia.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) October 18, 2024
OSINT researchers have located that this was filmed at a training range in Sergeyevka, Primorsky Krai, Russia. https://t.co/AzZhr68n7g pic.twitter.com/RUlnrUplHr
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga erakordselt palju sõdureid
Vene vägede jaoks oli neljapäev, 17. oktoober Ukraina andmetel inimkaotuste suuruselt teine kõige raskem päev alates täitemahulise sõja algusest.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et viimase ööpäeva jooksul kaotas Vene armee 1530 sõdurit, mis on suuruselt teine number kahe ja poole aasta jooksul.
Moskva vägede jaoks kaotustelt suurim päev on 13. mai, mil vägi kaotas 1740 inimest.
Ukraina avaldatud andmed ei täpsusta, kui suure osa arvust moodustavad hukkunud ja haavatud sõdurid, kuid üldine konsensus on, et arv hõlmab surnuid, haavatuid, teadmata kadunud ja vangistatud.
Budanov: 11 000 Põhja-Korea sõdurit on novembri alguseks Ukrainas sõdimiseks valmis
Ligi 11 000 Põhja-Korea sõdurit viibib Venemaal ja on 1. novembriks valmis võitlema Ukrainas, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, vahendas The Kyiv Independent.
Budanov ütles, et esimesed 2600 sõdurit lähetatakse Venemaale Kurski oblastisse, kus Ukraina tungis augustis üle riigipiiri ja omab endiselt märkimisväärses ulatuses territooriume.
Põhja-Korea sõdurid hakkavad kasutama Vene tehnikat ja laskemoona, kuid täpsemat infot pole praegu teada, lisas Budanov.
Soul: Põhja-Korea saadab Ukraina sõtta 12 000 sõdurit
Põhja-Korea on otsustanud toetada Venemaa sõda Ukrainas suure väekontingendiga, teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap reedel riiklikule luureteenistusele viidates.
"Riiklik luureteenistus on teada saanud, et Põhi otsustas hiljuti saata Ukraina sõtta neli brigaadi 12 000 sõduriga, nende hulgas eriväed," ütles Yonhap.
Lõuna-Korea luureteenistus märkis reedel, et Põhja-Korea on saatnud juba esimesed 1500 sõdurit Venemaale ja saadab varsti lisa.
Riikliku luureteenistuse (NIS) avalduses öeldi, et nad tuvastasid 8.–13. oktoobril, kuidas Põhja-Korea transportis oma erivägesid Vene laevastiku transpordialusega Venemaale, mis "kinnitab Põhja-Korea sõjas osaluse algust".
Ukraina evakueerib Kupjanskist tuhandeid inimesi
Ukraina teatas reedel, et evakueerib tuhandeid inimesi Harkivi oblasti Kupjanski linnast, mille Vene väed 2022. aasta algul vallutasid, kuid mille hiljem Ukraina tagasi võttis.
Vene väed on raudteesõlme Kupjanskit viimastel kuudel ägedalt pommitatud ning pealetungil on Vene armee jõudnud sellest mõne kilomeetri kaugusele.
Oblastikuberner hoiatas teisipäeval, et võimud ei suuda pideva pommitamise tõttu enam tagada elanike varustamist elektri ja veega, ning andis Kupjanski ja kolme ümbruskonna asula elanikele käsu lahkuda.
"Ühtekokku on vaja evakueerida umbes 10 000 inimest. Evakuatsiooni tempo kasvab iga päevaga," ütles kuberner Oleh Sõnehubov reedel Telegramis.
Vene väed vallutasid Kupjanski varsti pärast sissetungi algust 2022. aasta veebruarism, kuid Ukraina väed võtsid linna kuus kuud hiljem tagasi.
Enne täiemahulist sõda elas seal alla 30 000 inimese, kuid korduvates rünnakutes on paljud hooned purustatud ja kümned elanikud surma saanud.
Ukraina sai tagasi 501 lahingutes langenud sõduri surnukehad
Ukraina sai reedel tagasi peamiselt riigi idaosas võitluses Vene vägedega langenud 501 sõduri surnukehad.
"Repatrieerimismeetmete tulemusena anti Ukrainale tagasi 501 langenud Ukraina kaitsja surnukehad," ütles sõjavangide kohtlemise koordineerimise peastaap avalduses.
Ukraina tahab Zelenski sõnul NATO julgeolekutagatist
Ukraina loobus Budapesti memorandumi alusel tuumarelvadest vastutasuks mõjukate tuumariikide rahu, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse tagatiste eest, kuid sai vastutasuks Venemaalt agressiooni, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenski.
Samas pole Ukraina kunagi teatanud kavatsusest tuumaarsenal taastada.
Ukraina president Zelenski rääkis teemal neljapäeval Brüsselis ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Mark Ruttega. Zelenski vastas nõnda ajakirjaniku küsimusele, kui kaua võtab Ukrainal aega oma tuumarelvade loomine.
"Mõnikord loome me endale ise probleeme ja nüüd oled sa just seda tegema hakanud. Me pole kunagi öelnud, et valmistume tuumarelva või midagi taolist looma," rõhutas Zelenski.
Riigipea meenutas, et Budapesti memorandumile kirjutasid alla väga lugupeetud ja võimsad tuumariigid. See dokument nägi ette, et Ukraina loobub tuumarelvadest ning riigi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust kaitsevad need lugupeetud riigid, kelle seas Venemaa, Hiina ja USA.
"Kahjuks ei suutnud tagatise andnud riigid pärast Ukraina tuumarelvadest loobumist sundida Venemaad viimase kümne aasta jooksul juba vähemalt kaks korda Ukraina vastu suunatud agressioonist loobuma," tõdes Zelenski.
"See tähendab, et Budapesti memorandum ei ole meie julgeolekule üldse hea tagatis. Seetõttu toonitan, et meil pole muud julgeolekutagatiste alternatiivi peale NATO. See on minu sõnum. Me ei tooda tuumarelvi. Palun ärge suruge sellise sisuga sõnumeid meile peale," ütles president ajakirjanikule.
Teatavasti algas 17. oktoobril Brüsselis kahepäevane NATO kaitseministrite kohtumine. Neljapäeval toimus tööõhtusöögi vormis NATO-Ukraina nõukogu ministrite tasemel kohtumine.
Kohtumisega ühines ka Ukraina president Zelenski, kes saabus Brüsselisse, et osaleda Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja tutvustada Euroopa Liidu liidritele Ukraina võiduplaani.
ISW: Ukraina idarindel jätkuvad ägedad lahingud
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et idarindel käivad ägedad lahingud ning Ukraina väed liikusid Toretski ja Pokrovski lähistel veidi edasi.
ISW kirjutab, et Ukraina väed liikusid Toretski kesklinnas veidi edasi. Seda kinnitavad ka 15. oktoobril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid.
Ka Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud. 17. oktoobril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Ukraina armee suutis Pokrovskist itta jäävatel aladel veidi edasi liikuda. Samas Vene väed liikusid veidi edasi Lõsivka (Pokrovskist kagus) lähistel. Lahingud käivad veel ka Selidove lähistel.
Vene väed liikusid ka Tšassiv Jari suunal veidi edasi, lahingud käivad nüüd Tšassiv Jari linna lähistel. Venemaa jätkab ka Tšassiv Jarist põhja pool asuvate Ukraina positsioonide ründamist.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1530 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 675 800 (võrdlus eelmise päevaga +1530);
- tankid 9027 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 18 053 (+51);
- suurtükisüsteemid 19 533 (+23);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1232 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 978 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 17 152 (+48);
- tiibraketid 2620 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 26 908 (+93);
- eritehnika 3448 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: ISW/BNS/The Kyiv Independent