Oktoobrikuise Kantar Emori küsitluse järgi oli Isamaa toetus 24 protsenti ning see tähendab, et Isamaa toetus on olnud üle 20 protsendi eelmise aasta novembrist saadik.

Voogi sõnul toimus erakondade reitingutes opositsioonis oleva erakonnaga viimati midagi taolist selle kümnendi alguses, kui sotsiaaldemokraatide reiting tõusid järsult. Samas jäi sotside tõus toona lühemaks kui Isamaal praegu ning kestis umbes pool aastat.

Voog tõi Isamaa jätkuva populaarsuse põhjuseks kolme valitsuserakonna (Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid) nõrga toetuse, millel ei luba tõusta valijate seas ebapopulaarsed otsused.

"Eelduseks on valitsuserakondade summaarne nõrkus, mis on Isamaal võimaldanud nii pikalt olla esimene. Valitsuse vahetus, mis toimus suvel, oleks võinud valitsuserakondade toetust tõsta, aga kõik need uued otsused ja maksutõusud, mis kohe alguses tehti ära, see pidurdas seda (tõusu). Reformierakond pole küll langenud, aga see võttis potentsiaalse tõusu ära. Siin oli see oht (Isamaa reitingule) – augustis-septembris Isamaa natuke kukkuski –, aga siis tuli valdav kriitika maksutõusude, kärbete kohta," lausus Voog.

Ajakirjanik Anvar Samost märkis, et samalaadselt Isamaa pika eduga reitingutes on märkimisväärselt kõrge küsitlustes ka Isamaa esimehe Urmas Reinsalu toetus. See aga ei saaks kesta olukorras, kui Isamaa oleks valitsuspartei, lisas Samost.

"Teised Isamaa poliitikud, kas või riigikogu fraktsiooni liikmed, ei torka (praegu) samaväärselt silma. See on pigem Isamaale kasuks tulnud. Kui peaks olukord muutuma ja Isamaa vajama inimesi, keda panna näiteks valitsuskabinetti, mis tooks need inimesed avalikkuse ja meedia huvisfääri, siis, ma kardan, et see toetus ei tõuseks. Pigem jaguneks inimeste tähelepanu nende teiste inimeste ja nende poliitikate ja lemmikteemade vahel ja see (edu)fenomen saaks mõnevõrra kannatada," lausus Samost.

Ajakirjanik Urmet Koogi küsimusel, et kas sellest järeldub, et kui praegune valitsuskoalitsioon peaks mingil põhjusel lagunema enne 2027. aasta valimisi, oleks Isamaal rumal minna valitsusse, vastas Samost, et tema arusaama järgi on Isamaas leitud, et enne järgmisi riigikogu valimisi pole mõtet valitsusvastutust võtta.

Voog lisas, et valitsuserakondade populaarsuse tõusu eelduseks on, et majandus hakkab kasvama.

Erakonna juhi vahetus pole Eesti 200-le loodetud tõusu toonud

Eesti 200 toetus on reitingutes endiselt väga madal (oktoobris 2,8 protsenti) ning tõusule pole toetust viinud ka erakonna esimehe vahetus.

Kook ütles, et kui augusti viimasel päeval Kristina Kallas esimeheks valiti, arvati, et sellele järgneb toetuse tõus, kuid seda pole näha ei septembri ega oktoobri küsitlustest.

"Vaatamata sellele, et Kristina Kallas on valitsuse esinenud märksa jõulisemate avaldustega kui kaks tema eelkäijat, Margus Tsahkna või Lauri Hussar, siis on toetus olnud sama või isegi kukkunud. /.../ Võib-olla Kristina Kallase soov eristuda, teha mõnes mõttes Lauri Läänemetsa, ei ole väga usutav. Seda kahel põhjusel: esiteks on sotsidel lihtsam valitsuses Reformierakonnale vastanduda juba ideoloogilistel põhjustel. Teiseks: kui Kristina Kallas räägib väga jõuliselt, et majanduses tuleb reforme teha, võõrtööjõudu sisse tuua ja teisalt räägib, et kaotame laste huvihariduse toetust, võtame ülikoolidelt raha vähemaks, õpetajate palgatõusu ei tule, siis ta nõrgestab enda positsiooni selles, mis oli varem ta poliitilise kapitali aluseks," rääkis Kook.

Voog märkis, et valitsuserakondade summaarne toetus on kõikunud 35 ja 40 protsendi vahel ja kui Eesti 200 olekski tõusnud, oleks see tulnud koalitsioonipartnerite toetuse arvelt, sest ebapopulaarsed maksutõusu otsused koalitsioonile populaarsusprotsente praegu juurde ei too.

"Aga partnerid on (Eesti 200-st) tugevamad. Eesti 200 sai väga tugeva mainekahju ja nad on nõrgem erakond, välja kujunemata selge kuvandiga," ütles Voog.

Samost märkis, et kuvandi mõttes on Eesti 200 probleem näo puudumine. "Nii otseses mõttes – Kristina Kallas ei seostu paljude valijate jaoks selgelt Eesti 200-ga, seostuvad endised esimehed, Margus Tsahkna ja Lauri Hussar, kelle toetus on kindlasti madalam kui Kristina Kallase oma. Teisest küljest on Eesti 200-l algusest peale olnud mure oma maailmavaatelise näo väljajoonistamisega. Seda (nägu) ei ole tekkinud, pigem on see hägustunud kõigi populaarsuse tõstmise katsete käigus," lausus ta.