Diviisi staabiülema asetäitja operatsioonide kolonelleitnant Mattias Puusepp rääkis "Ukraina stuudios", et ilmselt on nädalate küsimus, kui Põhja-Korea sõdureid on näha rindel võitlemas.

Puusepp märkis, et veel ei ole päriselt kinnitust, et põhjakorealased on võitlemas Ukraina vastu.

"Teatud videoklippide põhjal võib järeldada, et nad on jõudnud Venemaale," sõnas Puusepp. Ta lisas, et nägi videoklippi, kus tõenäoliselt jagati põhjakorealastele Vene sõjaväe vorme.

"Ma arvan, et see on ilmselt lähinädalate küsimus, kui me reaalselt näeme neid ka kuskil Kurskis või päris Ukraina territooriumil võitlemas," märkis ta.

Puusepp ütles, et ei oska kommenteerida Ukrainasse saadetavate Põhja-Korea sõdurite kvaliteeti.

"Me kõik oleme neid paraadipilte näinud, kus näidatakse vingeid eriväelasi marssimas kõige vingema varustusega, mis neil on. Avalikud allikad spekuleerivad, et on saadetud osaliselt eriväelased sinna Venemaa toetuseks, aga hetkel me põhiliselt ei tea," lausus Puusepp.

Puusepp rõhutas, et Põhja-Korea sõdurid on otsese sõjalise tegevuse mõttes testimata.

"Väljaõppes, treeningul me kõik võime olla väga kõvad mehed. Nagu me näeme, siis Vene dessantväelane suudab üpris mitu eterniittahvlit peaga purustada. Sama ka ilmselt korealaste kohta. Kuidas nad suudavad sellel lahinguväljal hakkama saada nendes tingimustes, saame näha ilmselt," rääkis Puusepp.

Keelebarjääri arvestades on lihtsam, kui neid hoitakse koos, kas pataljonide või brigaadidena, sõnas Puusepp.

"Kõrgemale juhtimistasemele, mis iganes see olema saab, sinna juurde integreeritakse tõlkide abil venelastest nõuandjad ja ülemad, kes suunavad nende tegevust ja võimaldavad neile toetust, kas õhutoetuse või suurtükiväe, või mis iganes muul moel," ütles Puusepp.

Ta märkis, et hetkel ei ole teada, kas põhjakorealased võtsid kaasa ka oma sõjaväetehnika või nad tuginevad Venemaa poolt pakutavale.

Kas nad toovad muutuse rindel, oleneb sellest, mida nendega tahetakse teha.

"Teoreetiliset rääkides, kui see 10 000 meest tuuakse näiteks Kurski suunale, siis oleneb venelaste valmidusest Põhja-Korea sõdureid n-ö ohverdada," ütles Puusepp. "Kindlasti seal see võiks valmistada suuri raskusi, kui need 10 000 võitlejat kontsentreerida väga spetsiifilises rindelõigus väga spetsiifilise ülesandega. Ja neid liharünnakuid, meat assaults, nagu neid kutsutakse, oleme näinud ju venelaste poolt korduvalt."

"Kui nad kasutavad korealasi samamoodi, siis jah, see saab olema kuskil lõigus probleem, aga laiemas pildis hetkel mitte. Oleneb, kas see leping tähendab ka seda, et sõdureid tuuakse juurde või see on selline ühekordne üritus," täheldas Puusepp.

Terras: suurt strateegilist muutust ma Põhja-Korea sõdurite kaasamisel ei näe

Kindral Riho Terrase sõnul näitab Põhja-Korea sõdurite kaasamine eelkõige seda, et Vene armeel on lisajõudu vaja.

"Eks tal on väga palju negatiivseid külgi, aga üks, mida ta ütleb, on see, et Venemaal on sellist abi vaja," sõnas Terras. "Ehk et Venemaa on siiski olukorras, kus ta peab otsima ka lahendusi väljaspoolt enda piire, ja ainukene riik, kes nii-öelda adekvaatselt teda toetada saab nii kaua, kui Hiina ei ole aktiivselt protsessi sekkunud."

"Hiinlaste toetus kindlasti on Põhja-Korea tegevusele olemas ja Venemaa tegevusele niikuinii. Aga Põhja-Korea saab esimest korda üle teab mitmekümne aasta nii-öelda välispoliitiliselt tegevust näidata ja see on nendele võimalus," ütles Terras.

"Mingit suurt strateegilist muutust ma siiski praegu selles selles 10 000 mehes ja nendes rakettides ei näe," lausus Terras. "Ei näe ka võimalust, et Põhja-Korea nüüd liiga suuresti toetab. Aga näitab seda, et Venemaal on vesi ahjus. Küll mitte fundamentaalselt ja põhjalikult. Ei taha lihtsalt oma inimesi enam tappa, siis on ju lihtsam Põhja-Korea sõdureid."