Suuremas osas Euroopas on majandusprobleemid, aga Leedus mitte: majandus kasvab ja palgad kasvavad. Kuidas see võimalik on?

See on olnud üllatus ka meile, et meie majanduslik areng viimastel aastatel on suuresti ületanud teiste euroala majanduste oma. Ja võib-olla üks peamisi vastuseid on see, et meie ekspordistruktuur on olnud edukas, meie ekspordil on läinud paremini kui teistel Balti riikidel.

Selle põhjus omakorda on olnud, et see on olnud mitmekesisem nii geograafiliselt kui ka selle poolest, mida me ekspordime, mis tüüpi kaupasid me ekspordime. Eesti puhul näiteks läheb kolmandik ekspordist Rootsi ja Soome. Samal ajal Leedust läheb Soome ja Rootsi kuni 15 protsenti kaupadest. Meie eksporditurud on mitmekesisemad. Meie ekspordi sihtriikide esiviisikus on Poola, USA, Suurbritannia, Holland. Soome ja Rootsi ei ole esiviisikus, see on peamine põhjus. Teil Eestis on palju suurem sõltuvus Soomest ja Rootsist. Ja selle poolest, mida eksportida, sõltute te rohkem puidu ja elektroonikaseadmete ekspordist Skandinaaviasse.

Meie ekspordistruktuur on palju mitmekesisem – alates metallitööstusest, plastitööstusest ja keemiatööstusest ja meil on ka palju tugevam toidutööstus. Rasketel aegadel suurem toidutööstuse osakaal aitab, sest see on stabiilsem. Nii et mul on selgitus, et meie ekspordistruktuur on põhiline põhjus, miks meil läheb praegu teistest Balti riikidest paremini. Aga kui Soome ja Rootsi majandus taastuvad, siis me näeme siin muutusi.

Kui oluline on Poola lähedus, kellel läheb ka hästi?

Jaa, see aitab tõepoolest, sest see on üks meie peamisi ekspordipartnereid ja Poola majandusel läheb palju paremini kui Soome või Rootsi majandusel. See on üks peamisi tegureid, miks meil läheb paremini.

Kas riiklik poliitika on ka kuidagi ettevõtteid aidanud?

See aitab eelkõige tarbijaid ja majapidamisi, sest vastupidiselt Eestile ei ole tehtud palju muudatusi maksusüsteemis viimastel aastatel. Inimesed muidugi kaebavad, et maksusüsteem muutub pidevalt, aga mulle tundub, et see on rohkem jutt. Käibemaksumäär restoranidele ja toitlustusteenustele tõusis 9 protsendilt 21 protsendile, aga üldiselt pole suuremaid muutusi viimastel aastatel olnud. Vastupidiselt Eestile, kus on olnud käibemaksutõus ja mitmed muutused leiavad aset 2025. aastal.

Leedus tõuseb järgmisel aastal ettevõtete tulumaksumäär ühe protsendipunkti võrra 16 protsendile, aga taas kord, see on väike muutus ja sellel ei ole otsest mõju majapidamistele ja nende finantsolukorrale. Aktsiisimäärad mootorikütusele tõusevad märkimisväärselt, see on praegu ainus suurem muutus. Ja meil on toetav fiskaalpoliitika, mis tähendab, et meie eelarvekulud kasvavad kiiremini majanduskasvust, fiskaalpoliitika toetab praegu majandust ja me näeme tulemusi: pensionid ja palgad on kasvanud majanduskasvust kiiremini, sellel on lühiajaliselt positiivne mõju.

Aga meil on valimised sel nädalavahetusel (toimusid 13. oktoobril – toim.) ja poleks üllatus, kui uue valitsuse ja parlamendi tööle hakates tuleb suurendada kaitsekulusid ja on üsna tõenäoline, et mingid meetmed, nagu käibemaksumäära tõstmine tõuseb üles ja see kehtestatakse järgmisel aastal. Praegu on aga üsna rahulik.

Kas on ka mingid toetusmeetmed ettevõtetele või välisinvestoritele, mis hästi töötavad või ei ole sellist asja?

Muidugi on toetusmeetmed, eriti just suurtele välisinvesteeringutele, aga ma ei arva, et me oleks selle poolest kuidagi erilised. Ma ei leia, et siin oleks peidus saladus, miks majandusel Leedus praegu hästi läheb.

Leedus kehtestati eraldi maks pankadele, Eestis seda ei tehtud, põhjendusega, et sel on halb mõju ärikeskkonnale. Milline on pangamaksu mõju olnud Leedu majanduskeskkonnale?

Sellel ei olnud otsest mõju äridele ega majapidamistele, sest kui vaadata laenude andmist ettevõtetele või majapidamistele Balti riikides, siis on Leedus laenude andmine kasvanud samas tempos Eestiga või isegi rohkem, nii et sel pole olnud mõju laenutegevusele ega ka intressimääradele.

Negatiivne mõju seisneb selles, et kui me räägime Leedu atraktiivsusest välisinvestoritele, siis ilmselgelt on suhtumine Eestisse soodsam, eriti finantsinvestorite seas. Nad näevad, et Eestis käsitletakse kasumi hüppelist kasvu normaalse äriolukorrana ja ei ole vaja erakorralist kasumit ära võtta. Leedu puhul näevad võimalikud investorid, et kui sa teenid üle keskmise ja kasum kasvab hüppeliselt, siis võib juhtuda, et valitsus võtab erakorralise kasumi riigieelarvesse.

Välisinvestorid näevad, mis toimub, nad hindavad seda, mis toimub ja kui nad tulevikus valivad, milline riik võiks olla parim investeerimise alustamiseks Balti riikides, siis Eesti asetseb selles nimekirjas kõrgemal võrreldes Läti ja Leeduga.

Kui Eesti majandus arenes Euroopa Liiduga liitumise alguses kiiremini, siis milline olukord on praegu? Kas Balti riikide meistrivõistlustel on rikkam ja elab paremini keskmine eestlane või keskmine leedulane?

Kui vaadata pikemat perspektiivi ja mitte keskenduda praegusele hetkele, siis ma mainiksin tööhõive määra ühiskonnas ja selles osas on arvud väga sarnased Leedus ja Eestis. Hinnad on Eestis endiselt kõrgemad kui Leedus, aga ka palgad on Leedus endiselt madalamad. Suhe sissetuleku ja hindade vahel on praegu Leedu kasuks, leedulased saavad endale Leedus lubada rohkem.

Aga nominaalselt on eestlased endiselt rikkamad.

Jaa, nominaalselt küll, palgad on kõrgemad, see on selge, aga hinnad on ka kõrgemad. Eriti vaadates teenuste hindasid, siis restoraniskäik Eestis on kallim kui Leedus ja leedulane saab restoranis keskmise palga juures endale lubada rohkem. Aga erinevused ei ole nii suured ja ma arvan, et me lihtsalt järgneme Eestile. Teil oli teisel kümnendil kiire kasv IT-sektoris, nüüd kasvab meie IT-sektor ja ka selles sektoris töötajate arv. Me jäime selles vallas varem kõvasti Eestile alla, aga nüüd me jõuame lähemale. Võib-olla te olete jõudnud mingi küpsuseni ja on selge, et järjekordse hüppe tegemine majanduses muutub raskemaks.

Eestlastel on üldiselt hea meel, kui leedulastel läheb hästi, ilmselt ka praegu. Kas on midagi, mida tuleks teha, et ühiselt tugevamaks saada?

Kui me näitame, et me valmistume geopoliitilisteks probleemideks ja et me maksame piisavalt enese kaitsmiseks. See on meie ühine töö näidata investoritele, et Balti piirkond on turvaline ja investeeringute jaoks atraktiivne ja teenimine investeeringult on endiselt suurepärane Balti riikides. Meil on palju tööd teha energeetikas, nii koordineerimises kui ka jõudude ühinemises, järgmise aasta veebruaris liitume me Euroopa energiasüsteemiga. Ühist tööd on palju ja üksteisega konkureerimise asemel peaksime me nii palju kokku hoidma kui võimalik.