Erametsaliidu juht: täiesti arusaamatu, miks riik maadevahetuse välistab
Kuigi valitsuses lepiti kokku, et rangete piirangute metsade eest hakatakse maksma suuremat hüvitist, ei ole tõus piisav ning arusaamatuks jääb, miks rahapuudusel ei nõustu riik pakkuma erametsaomanikele hoopis maadevahetuse võimalust, ütles saates "Uudis+" erametsaliidu juht Jaanus Aun.
Valitsus otsustas eelmisel nädalal toetada kliimaminister Yoko Alenderi ettepanekut tõsta looduskaitseliste piirangute hüvitist rangelt kaitsvate alade erametsaomanikele, millega alates järgmisest aastast tõuseb Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate ehk kõige rangema kaitsega erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
"Nigelalt kompenseerib. /.../ Kui me saame ainult paarkümmend eurot hektari kohta juurde, siis – kehv töö," ütles Aun.
Kevadel, kui erametsaomanikud korraldasid Toompeal meeleavalduse, ütles kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming, et ministeeriumi nägemus on, et toetus võis tõusta 200 euroni hektari kohta. Tooming põhjendas nüüd vähemat tõusu kompromissiga ministeeriumite vahel.
"Algne soov oli kõrgem, 200 eurot hektari kohta, paraku on eelarvepiirangud ja kokkuleppe suutsime saavutada 160 eurole, mis on siiski 20 protsenti tõusu. See on selles vaates õiglane, et kui vaadata viimase kolme aasta puiduturu hindu, siis see vastab kolme aasta võrdluses sellele, palju omanikul jääb puidutulu saamata. See on oluline samm edasi, ideaalis soovime tõsta neid toetuseid ka edaspidi, aga praegu on see kompromiss sellises piiris, millega me oleme väga rahul," lausus Tooming.
Maaülikool koostas hiljuti range kaitsega metsade piirangute tõttu erametsaomanikel saamata jääva tulu arvutamise metoodika. Maaülikooli spetsialist Allar Padari ütles saates, et 2023. aasta keskmisi hindasid arvestades tuli selle meetodiga saamata jäävaks tuluks 197 eurot hektari kohta ehk umbes sama summa, millest Tooming kevadel rääkis.
"Ilmselt siin on näha, et see (valitsuses kokku lepitud summa) ei kompenseeri seda summat, mis meie arvutasime. Nagu kliimaministeerium kevadel ütles, et võiks 200 eurot olla, oleks päris okei olnud," lausus Padari.
Aun: kui riigil raha pole, võiks kasutada maadevahetust
Auna sõnul jääb täiesti arusaamatuks, miks riik olukorras, kus on teada, et kärpepoliitika tõttu raha pole, ei kasutata erametsaomanike puhul maadevahetust, nagu tehakse praegu Rail Balticu ja Nursipalu harjutusväljaku jaoks maade omandamisel.
Toomingu sõnul on maadevahetusest loobutud, sest sellega kaasneb liialt suur korruptsioonirisk. "Leida (vahetuseks) just sellist maatükki, mis omanikul on, on päris keerukas. Kogu süsteem peab olema väga vettpidav, et igasugune korruptsioon ja rikkumise risk on välditud. Me näeme seal suuri riske ja see on peamisi põhjuseid, miks me ei ole seda veel teinud," lausus ta.
Aun Toomingu väidetega ei nõustunud.
"Teatud juhtudel on küll võimalik maad asemele anda. Ei saa aru, mis korruptsiooniriskist räägitakse. Ei ole kuulda olnud maa-ameti või kaitseinvesteeringute keskuse (kes tegelevad vastavalt Rail Balticu ja Nursipalu jaoks maade omandamisega – toim.) praktika puhul, et seal oleks korruptsioonijuhtumid esile tulnud. Mõistetamatu. Siin on arusaamatu pelg esile tulnud, et kunagi ajaloos leidsid inetud asjad aset, aga toona oli seadusruum teine. Praegu on eriseadus olema, mis maadevahetust reguleerib ja ei ole võimalik, et näiteks Võrumaa metsatüki asemele antakse ärimaa Tallinnas. Sellest me ei räägigi. Anname ikkagi samast piirkonnast riigimetsast maa asemele" lausus Aun.
"Saame aru, et riigil on vähe raha, aga seetõttu oleme ka välja pakkunud asendusmetsa – riigil on tulundusmetsa, mida pakkuda, aga miskipärast ei taheta seda teha," lisas ta.
Aun märkis, et lisaks sellele, et hüvitist tõsteti liiga vähe, pole ministeerium siiani kuulda võtnud erametsaomanike soovi, et range kaitse all mets, kus igasugune majandustegevus on keelatud, omanikule kompenseeritaks.
"Kevadel kliimaministeeriumiga rääkisime, et kui tõstame iga aasta hüvitiste määra natuke kõrgemale, tõstame näiteks 200 euro peale hektarist, on see vaid üks osa kogupaketist. Kui eramets pannakse kaitse alla ja majanduslikus mõttes on inimene sellest metsast ilma, siis esimese sammuna tuleks selle kasvava metsa väärtus omanikule välja maksta. Kohe ja praegu. Ja kui metsa kasvab juurde, siis teha neid iga-aastaseid makseid. Tegelikult tuleb meil liikuda sinna, et kui võetakse mets kaitse alla, tuleb see tervikuna kinni maksta," lausus Aun.
Tooming märkis, et praegu kasutab riik laias laastus kolme hüvitusmeetodit: erametsatoetust, kus hüvitatakse Natura aladel saamata jäänud tulu; teiseks omandab riik erametsaomanikult looduskaitsepiirangutega maid (seda tehakse umbes 10 miljoni euro eest aastas), ning kolmandaks kasutatakse erinevaid maksusoodustusi.
Toimetaja: Marko Tooming