Ühenduse BRICS asutasid 2006. aastal Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, hiljem liitus grupiga Lõuna-Aafrika Vabariik.

Selle aasta alguses võttis ühendus vastu neli uut liiget: Iraani, Araabia Ühendemiraadid, Egiptuse ja Etioopia.

Tänavune tippkohtumine on esimene võimalus kõikidel riikidel kohtuda.

Kohtumisest võtavad osa India peaminister Narendra Modi, Hiina president Xi Jinping, Iraani president Masoud Pezeshkian, Lõuna-Aafrika Vabariigi liider Cyril Ramaphosa ja külalisena Türgi liider Recep Tayyip Erdogan, kes soovib grupiga liituda.

Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva pidi tervise tõttu kohtumise tühistama.

Väidetavalt osaleb kohtumisel ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.

BRICS-riigid moodustavad umbes poole maailma elanikkonnast ja üle 35 protsendi maailma SKT-st.

Liidus valitseb läänevastane mentaliteet.

"Väljaspool Washingtoni, G7 ja Euroopa Liitu on raske mõista, kui palju pahameelt on lääne silmakirjalikkuse ja hegemoonia pärast, mis kõik aitab BRICS-i liikmeskonda siduda," kirjutab Keith Johnson väljaandest Foreign Policy.

Putini ambitsioon on vaidlustada lääne ja USA juhitud nägemus maailmakorrast, kuna Venemaa ja Iraani majandust isoleerivad Ameerika ja Euroopa sanktsioonid. Eeldatakse, et Putin taotleb rahvusvaheliste maksete jaoks alternatiivse platvormi loomist pärast seda, kui Venemaa pangad eemaldati Ukraina ründamise tõttu SWIFT-maksesüsteemist.

Hiinal on aga omad eesmärgid.

"Intriig seisneb selles, kellest saab avalikkuse silmis tõeline BRICS-i juht ja võõrustaja," ütles Una Aleksandra Berzina-Čerenkova, Riia Stradinši ülikooli Hiina-uuringute keskuse direktor. "Hiina kasutab BRICS-i, et saada mandaat globaalsete ja läänejärgsete visioonide teostamiseks."

Kiiev kritiseeris teravalt ÜRO peasekretäri väidetavat kohtumisel osalemist.

Ukraina välisministeerium heitis esmaspäeval ÜRO peasekretärile Antonio Guterresele ette, et ta võttis vastu Venemaa president Vladimir Putini kutse osaleda BRICS-i tippkohtumisel, kuid lükkas varem tagasi kutse osaleda Ukraina rahutippkohtumisel.

Kremli teatel on tegemist ÜRO juhi esimese reisiga Venemaale enam kui kahe aasta jooksul.

ÜRO ei kinnitanud kavandatud kohtumist.

Kiiev kritiseeris kohtumist teravalt: "ÜRO peasekretär lükkas tagasi Ukraina kutse Šveitsis toimuvale esimesele ülemaailmsele rahutippkohtumisele. Küll aga võttis ta vastu sõjakurjategija Putini kutse Kaasanisse. See on vale valik, mis ei edenda rahu eesmärki. See kahjustab ainult ÜRO mainet."

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja teatas varem sel kuul, et Guterres ütles eelmisel kuul ÜRO Peaassambleel Vene välisminister Sergei Lavrovile, et kavatseb minna Kaasanisse.

Putin ja Xi vestlesid tund aega

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kohtus Kaasanis oma Hiina kolleegi Xi Jinpingiga ja nad vestlesid ligi tund aega. Putin ütles, et Moskva kavatseb veelgi suurendada koordineerimist Pekingiga kõigil rahvusvahelistel platvormidel, et tagada üleilmne julgeolek.

Xi kiitis Hiina ja Venemaa vahelist "sõprust" ja rääkis, et maailmas toimuvad suured muutused. 

Putin kohtus ka India peaministri Narendra Modiga. India kavatseb avada Kaasanis ka esinduse. 

Modi ütles Putiniga kohtudes, et soovib Ukrainas kiiret rahu taastumist ja toetab selle nimel tehtavaid pingutusi.  

"Oleme olnud pidevas ühenduses Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti asjus. Me usume, et vaidlused tuleb lahendada ainult rahumeelselt. Toetame täielikult püüdeid rahu ja stabiilsuse kiireks taastamiseks," ütles Modi Putinile.