Saksamaal kukub sündimus kivina
Sündimus langeb kogu Euroopas ning ka Saksamaa ei jää sellest trendist puutumata. Saksamaal langes 2023. aastal sündimus 1,35 lapseni naise kohta, veel 2021. aastal oli see näitaja 1,58.
Saksamaa suutis eelmisel kümnendil langust vältida, sündimus tõusis toona hoopis tagasi tasemele, mida viimati nähti 1970. aastate alguses. Olukord on aga kardinaalselt muutunud ja sündimuskordaja langeb, vahendas The Times.
Kui kordaja langeb allapoole 2,1 last naise kohta, hakkab elanikkond vähenema. 2021. aastal oli Saksamaal see kordaja 1,58 last naise kohta, 2023. aastal juba 1,35.
Kõige kiiremini vananeb rahvastik riigi idaosas, aladel, mis varem kuulusid kommunistliku Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) koosseisu.
Demograafilised muutused mõjutavad nii sotsiaalkindlustussüsteemi kui ka tööturgu. Saksa võimud muretsevad nüüd praeguse pensionisüsteemi tuleviku pärast, kartes, et pensionide maksmine hakkab üle jõu käima.
Ka mujal läänes sündimus langeb, Saksamaa pole siin erandiks. Haridustaseme tõus toob tihti kaasa sündimuse kahanemise, samal ajal süveneb lääneriikides majanduslik ebastabiilsus, elu läheb kallimaks.
Ifo instituudi majandusprofessori Joachim Ragnitzi analüüs viitab samas, et Saksamaal mõjutavad sündimust veel ka riigisisesed tegurid.
Kuni 1960. aastate lõpuni sündis riigis palju lapsi, seejärel hakkas sündimus langema ning olukord stabiliseerus alles aastatuhande vahetusel. 2000. aastate lõpus hakkas sündimus taas tõusma, kuid kordaja jäi ka siis allapoole 2,1 last naise kohta.
Alates 2021. aastast hakkas sündimus taas järsult langema, "sünnitusealiste" (15-50-aastaste) Saksa naiste arv vähenes. Samal ajal kasvas samas vanuses riiki sisserännanud naiste arv. Ragnitz aga toob välja, et uued saabujad olid enamasti ukrainlannad, nende elukaaslased jäid aga Ukrainasse.
Ragnitz leiab, et ka Saksamaa taasühendamine mängib sündimuse kahanemises olulist rolli. 1990. aastate alguses kasvas riigi idaosas majanduslik segadus, paljud noored kolisid elama Lääne-Saksamaale. Töötuse määr kasvas, rahvaarv kahanes ning mõnes piirkonnas kukkus sündimus lausa 50 protsendi võrra. See annab nüüd tunda ka ligi 30 aastat hiljem.
Toimetaja: Karl Kivil