Huntide arvukus on Eestis üheksa aastaga kasvanud 19-lt pesakonnalt 39 pesakonnani. Soovituslik oleks 25-30. Ühes hundi arvukuse kasvuga on kasvanud ka hundirünnakud lambakarjadele sõltumata sellest, kui hästi omanikud oma kariloomi kaitsevad.

"Kaks nädalat tagasi olid Alutaguse vallas (tegelikult toimus rünnak Kohtla-Järve Kukruse linnaosas - toim) rünnakud, kus hunt tuli täiesti läbi sellisest aiast, mis on tunnustatud kiskjakindlaks aiaks. Järelikult me jõuamegi ju sinnani, et neid hunte lihtsalt on täna liiga palju. Me näeme, et see teeb väga suurt kahju meie karjakasvatajatele, nii lamba kui lihaveistele juba tegelikult," rääkis Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets.

"Kui kasvataja on teinud omalt poolt kõik, meil on need korralikud aiad, mõnel on karjavalvekoerad, aga see hunt tuleb ikka, siis selle koha pealt kindlasti peaks tulema riik siin jahimeestele ja ka karjakasvatajatele vastu."

Kui eelmine aasta fikseeriti esimese üheksa kuuga 245 hundirünnakut, siis tänavu on neid keskkonnaameti andmeil olnud 159. Amet rõhutab, et see arv ei pruugi näidata tegelikku olukorda, kuna sel aastal muudeti hüvitamise korda, kus omaniku vastutus on oluliselt muutunud. Nii on tekkinud olukord, kus hundirünnakute kompenseerimist on muudetud lambapidajate kahjuks, ent samas pole pidajatel võimalust oma vara kaitsta.

Selle muutmiseks on põllumajandus-kaubanduskoda käinud välja idee täpsustada relva-, jahi- ja loomakaitseseadust punktiga, mis annaks jahirelva ja jahitunnistust omavale isikule õigus surmata kodu- või lemmiklooma ründavat suurkiskjat. Ettepanekut tervitas ka jahimeeste selts. Sellega ei taha aga nõustuda kliimaministeerium.

Kliimaministeeriumi jahindusenõuniku Aimar Rakko sõnul tuleb vaadata ka loodusdirektiivi.

"Loodusdirektiiv annab meile väga selged juhised, kuidas me peaksime huntide küttimist Eestis korraldama kahjude vältimise eesmärgil ja seal on selgelt öeldud, et iga juhtumit tuleb ikka eraldi kaaluda. Meil kaoks riigina tegelikult kontroll selle üle, kui palju hunte meil üldse kütitakse, me ei saaks neid küttimismahte ette määrata, mis on meil otsene kohustus ja me peame neid limiteerima," selgitas Rakko.

Teine asi on jahindusnõuniku sõnul see, et riik ei saa tagantjärele kuidagi tuvastada, et see konkreetne hunt, karu või ükskõik milline kiskja, kes kütiti, loomaomanikule kahju põhjustas.

Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige Jaanus Põldmaa ütles, et nemad tegelevad teema selgitamisega edasi.

"Minu meelest ta ei ole nii keeruline vaadata. Ega siis, kui see hunt on sul seal karjaaias ja on juba ühe lamba maha murdnud ja siis ta kütitakse või hukatakse seal ründe juures, siis on ju asi väga selge ja loogiline. Me ei taha seda niimoodi jätta, me ikkagi prooviks oma asja eest veel seista ja võidelda," rääkis Põldmaa.

Novembris algab hundijaht ja kuigi praegu pole veel kütitavate huntide arv selge, on teada, et see tuleb 150 või isegi rohkem ehk suurem kui kunagi varem.