Video: transpordiamet ja maksuamet tutvustasid automaksu detaile
Transpordiameti ning maksu- ja tolliameti esindajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, kus selgitasid 1. jaanuaril kehtima hakkava mootorsõidukimaksu üksikasju ning ühtlasi tutvustasid riigipoolset automaksukalkulaatorit.
Automaksust rääkisid transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse, transpordiameti sõidukite tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra, maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas ning maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna teenusejuht Avely Raid-Lelov.
Muu hulgas tutvustasid ametid kalkulaatorit, mis aitab arvutada nn aastamaksu ja registreerimistasu suurusi sõiduki registreerimismärgi või tehniliste andmete põhjal.
2025. aasta 1. jaanuaril hakkab kehtima mootorsõidukimaks. See on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad.
Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast – aastamaksust, mida hakkab seaduse järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasust, mida hakkab koguma transpordiamet. Mootorsõidukimaks hakkab laekuma riigieelarvesse.
Mootorsõidukimaksu summa arvutatakse ja maksuteade, mille alusel teil tekib maksukohustus, koostatakse 1. jaanuari transpordiameti liiklusregistri andmete põhjal.
Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode ja kaubikute mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest.
Kui sõiduautol või kaubikul CO2 andmed puuduvad, siis võetakse arvutamisel aluseks seaduses ette antud valem, kus aluseks võetakse sõiduki võimsus kilovattides, mootorsõiduki tühimass ja vanus aastates ning vajadusel mootori kütuse liik. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks ja kogumiseks vajalikud alusandmed, sealhulgas mootorsõiduki omaniku ja vastutava kasutaja üldandmed, andmed mootorsõiduki tuvastamiseks ja mootorsõiduki tehnilised andmed.
Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.
Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus hakkab eelduslikult jääma keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal
Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on aastamaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ning teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.
Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral. Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka aastamaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.
Täpsemalt on mootorsõidukimaksu kohta võimalik lugeda transpordiameti veebilehel.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi