Harrise ja Trumpi NATO-poliitika on alles selgumas
Nii Kamala Harrise kui ka Donald Trumpi võidu korral USA valimistel pole päris täpselt selge, milline oleks uue presidendi Ukraina- ja NATO-poliitika. Välisasjad ei saa lihtsalt USA presidendikampaanias eriti palju tähelepanu, sest valik tehakse siiski riigi sisemurede pinnalt.
Harrise presidendivalimiste võidu korral tasuks analüütikute arvates suure plaanis eeldada praeguse administratsiooni välispoliitika jätkumist. Harrise praegune julgeolekumeeskond liiguks temaga tõenäoliselt Valgesse Majja kaasa.
"Nemad, jah, on transatlantisistid, usuvad küll liitlassuhetesse, aga on samuti äärmiselt tagasihoidlikud selles põhiküsimuses, et kas Ameerika sõjalise jõuga on võimalik lahendada olulisi julgeolekuprobleeme," ütles USA-ekspert Andreas Kaju.
"Seal on kindlasti omad nüansid, ma isiklikult loodan, et kui Harris peaks võitma, siis need täiesti arusaamatud piirangud, mida Ameerika Ühendriigid on kehtestanud Ukrainale - näiteks kaugrelvastuse kasutamisel Venemaa territooriumil - võetakse maha," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.
Kanniku sõnul on ametist lahkuv president Joe Biden külma sõja veteran ja tema poliitilised vaistud tekkisid ajal, kui nõukogude liiduga otsiti strateegilist tasakaalu. Harrisel sellist tausta pole, mistõttu võib ta olla avatum uutele lahendustele.
Kas toetaksite presidendina NATO laienemist Ukrainasse? küsiti Harriselt.
"Need on kõik küsimused, millega tegeleme siis, kui see aeg on käes. Praegu toetame Ukraina võimekust end Venemaa agressiooni eest kaitsta," sõnas Harris.
Trump on lubanud presidendiks saades Ukraina sõja 24 tunniga lõpetada. Trumpi täpset välispoliitikat teab aga Kanniku arvates ainult tema ise.
"Tema esimese perioodi ametiaega vaadates, siis otsused, mis lõpuks tulid, need midagi väga katastroofilist ka meie vaatevinklist ei olnud või isegi pigem ma ütleks olid head asjad, et USA sõjaline kohalolek Euroopas suurenes, USA hakkas andma ka surmavat relvastust Ukrainale," rääkis Kannik.
Kanniku sõnul survestab Trump NATO liitlasi kindlasti rohkem oma kaitsekulutusi suurendama. Hiljutises intervjuus ütles ka Trumpi asepresidendikandidaat JD Vance, et NATO ei peaks olema lihtsalt toetusesaaja.
"Donald Trump tahab, et NATO oleks tugev. Ta tahab NATO-sse jääda, aga soovib, et NATO riigid ka tegelikult kannaksid oma osa kaitsekoormast," sõnas Vance.
"Donald Trumpi keegi ei käsi ega korralda. Päeva lõpuks tema ise on see otsustaja ka nendes julgeolekupoliitika küsimustes. Mida me küll nägime 2016, et tema ümber on aparaat, kes võib-olla tema kõige suuremaid impulsse talitseb," ütles Kaju.
Kaju lisas, et Trump pole kunagi varjanud, et ta on alaliste liitude ja alliansside vastu, sest tema arvates hoiavad need USA-d tagasi.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK