Euroopa Liidu süsteemi uuendus tõstab toasooja ja mootorikütuste hinda
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kaks aastat tagasi kokku, et heitkoguste kauplemise süsteem laieneb 2027. aastast ka maanteetranspordile ja hoonetele (ETS2). See tähendab, et võib tõusta nii toasooja kui ka kütuste hind. Kliimaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul puudutab hinnatõus transpordikütuseid ning hooneid, mida köetakse fossiilkütustega.
Muutuse eesmärk on, et fossiilsete kütuste osakaal nii hoonete kütmisel kui ka transpordis väheneks.
"Mõjuhinnangud ütlevad, et aastatel 2027–2028 võib bensiini liitrihinnale süsteemist tulenevalt lisanduda maksimaalselt 10 senti ja diisli liitrihinnale kuskil 12 senti," selgitas Klaas.
Hoonete kütmise puhul mõjutab muutus hooneid, mis kasutavad kütmiseks fossiilseid kütuseid. Asekantsleri sõnul on Eestis olukord selline, kus umbes 60 protsenti hoonetest kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi, mis juba eksisteerib. See tähendab, et neid uus direktiiv ei puuduta.
Lisaks on Eestis väga paljud katlamajad hiljuti moderniseeritud. Seal kasutatakse kütusena juba biomassi, mis samuti uute hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluma ei hakka.
"Aga need katlamajad, mis on alla 20 megavati ja kasutavad kütmiseks selliseid kütuseid nagu maagaas või põlevkivi, seal võib soojuse hinnakasv olla kuni 17 protsenti," rääkis Klaas.
Plaanis on luua kliimameetmete sotsiaalfond aastateks 2026 kuni 2032, mille eesmärk on leevendada kauplemissüsteemi mõjusid vähemkaitstud elanikkonnarühmade seas. Asekantsleri sõnul on see Eestile mahus 186 miljonit eurot, millele lisandub veel 25 protsendi ulatuses riiklikke vahendeid.
"Selle raha kasutusele võtmiseks on juhtrollis rahandusministeerium, kes riigi eelarvestrateegia raames sai valitsuselt peamised suunad, millistesse valdkondadesse kõige enam seda raha suunata oleks mõistlik," selgitas Klaas. Selle alusel toimuvad läbirääkimised ka Euroopa Komisjoniga.
"Oluline on see, et see raha suunatakse kõige rohkem haavatavatele elanikkonna ja ettevõtete gruppidele, keda selline uus heitkogustega kauplemise süsteem kõige rohkem võib mõjutada," märkis Klaas.
Fondi täpse fookuse üle veel otsustatakse. "Kui me mõtleme sellele, et kes kõige rohkem isiklikust transpordist mõjutatud on, siis kindlasti on haavatavamad need elanikkonna grupid, kellele ei ole ühistranspordiga ligipääs niivõrd hästi tagatud, kes sõltuvad isiklikust sõiduautost," kirjeldas Klaas.
Lisaks tahetakse hulk katlamaju viia üle teiste kütuste peale. "Kindlasti peame silmas seda, et järgmise nelja aastaga võimalikult palju ka neid katlamaju, mis veel kasutavad maagaasi või põlevkiviõli, üle viia teistele kütustele. Sellele hinda lisanduma ei peaks ja see on ka õhukvaliteedile parem," nentis Klaas.
Toimetaja: Marko Tooming