Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) aseesimees Jevgeni Ossinovski teatas juba esmaspäeval, et ei toeta põhiseaduse kiirkorras muutmist seoses agressorriikide kodanike valimisõigusega.

"On tõsine risk, et see samm teeb Eesti julgeolekule pikemas perspektiivis tõsise karuteene, kuna heidab riikliku kahtlusevarju tervele ühiskonnagrupile. Mul on kahju, et erakond (SDE) murdus selles põhimõttelises küsimuses ajakirjanduse ja konkurentide surve all," lausus ta.

Ossinovski ütles teisipäeval ERR-ile, et kuigi ta ei kavatse selles küsimuses meelt muuta ning tema hinnangul on tegu Eestile halva otsusega, siis on keeruline ette kujutada, et peale kokkulepet saaksid sotsid sellest loobuda.

"Ei saa süüdistada erakonda või erakonna poliitikuid, et nad soovivad tegelda populaarsete, mitte ebapopulaarsete tegevustega. Ja nüüd, kui on selline kokkulepe koalitsioonipartneritega tehtud ja esimehe poolt välja kommunikeeritud, on keeruline ette kujutada, et erakond astuks sammu tagasi," lausus Ossinovski.

SDE juhatuse liige Eiki Nestor ütles Läänemetsa kompromissi kohta, et eks erakonna esimees võtab alati riski, kui mingi kokkuleppe sõlmib, et kas saab juhatuselt heakskiidu või mitte. "Eks me täna juhatuses vaidleme," nentis ta.

Nestori hinnangul on SDE teinud mitu jämedat viga. "Need jätavad meist mulje kui kellestki, kes me tegelikult ei ole – näiteks meelsuskontroll ja muu selline," lausus ta.

Nestori sõnul peaks mõtlema, kes on need inimesed, kellelt valimisõigus ära võetaks.

"Need ei ole inimesed, kes tulid rongilt maha, neil peab olema alaline elamisluba. Minu arvamus on, et nendes riikides, kus välisriigi elanikud elavad, täidavad seadusi ja on lojaalsed sellele riigile, oleks põhjust neid ka kohalikele valimistele lubada, ja sellega ma mõtlen kõiki riike, mitte ainult Eestit," lausus Nestor.

Aab: juhatuses on eriarvamusi

SDE juhatusse kuuluv Jaak Aab ütles, et erakonna juhatuses on eriarvamusi, aga kuulu järgi on neid ka teistes erakondades.

"Me tahamegi (juhatuses) seisukohad ära kuulda, me arutasime eile ka fraktsioonis seda küsimust, ja nii nagu on kuulda, on ka eriarvamusi. Ma arvan, et on normaalne, et on eriarvamusi. Me mõistame, et sõja valguses paistab kõik must ja valge, aga millised on mõjud meie ühiskonnas – mina sõja alguses kutsusin üles, et siin elavad inimesed on saanud püsiva elamisloa, ei ole meie vaenlased, ärme tekita nendest vaenlasi," lausus Aab.

Aabi sõnul on põhiseaduse muutmine "suhteliselt kardinaalne asi". "Kuidagi on joonistatud välja, nagu sotsiaaldemokraadid absoluutselt ei taha kõneleda ega arutleda sellel teemal, kuid need lahendused, mis on siiamaani lauale toodud, ei ole päris adekvaatsed ja ka mina arvan, et kompromissina võib ju mõelda selle põhiseaduse muutuse üle," ütles ta.

Aabi sõnul ei tohiks ühte patta panna võõrriigi passiga inimesi ja niinimetatud halli passi omanikke.

"Nad on siin aastakümneid siin elanud. Miks nad kodanikuks pole saanud, on erinevaid põhjusi, võib-olla laiskus, võib-olla keelebarjäär, aga nad on tegelikult meie inimesed, lihtsalt neil on pass teist värvi. See on meie poolt tõstetud arutelu koht, et kas me peaks kõik ühte patta panema," lausus Aab.

Aabi sõnul läheks põhiseaduse muutmisega kiireks ja seetõttu võiks kaaluda sotside pakutud lahendust, kus Valgevene või Venemaa kodanike peaks end registreerima, kuid ilma niinimetatud meelsuskontrollita. "Mingit kontrolli tõenäoliselt ei tule. Kõne all on registreerimine küll ja võib-olla ka mingi deklaratsioon selle juures, nii nagu ma olen välja pakkunud," ütles ta.

Kiik: kui otsus tehtaks ka meieta, siis on targem kaasa rääkida

Juhatuse liige Tanel Kiik ütles, et ka tema eelistaks sotside ettepanekut registreerimise kohta.

"See annaks teatud kindlustunde, et valimistest võtavad osa ikkagi need inimesed, kes Eesti väärtusruumi jagavad, kes meie põhiseaduslikku korda austavad ja kellel on ka reaalne huvi kohalikus elus kaasa rääkida. See oleks minu esimene eelistus /.../ ja mul on tunne, et see on ka sotsiaaldemokraatliku erakonna valdav seisukoht," lausus Kiik.

Ka Kiige jaoks on küsitav, kas põhiseadust jõutaks järgmisel aastal toimuvate valimiste ajaks muuta. "Ja kui muuta, siis on meie selge seisukoht, et ei tohiks lüüa ühe lauaga kõiki. Ehk kui me räägime Venemaa ja Valgevene kodanike õiguste piiramisest, siis see on üks asi, aga kodakondsuseta inimesed on täiesti teine teema. Need on ikkagi inimesed, kes on Eestis elanud, makse maksnud, pere üles kasvatanud," lausus Kiik.

Kiik lisas, et kuivõrd õhus on variant, et koalitsioonipartnerid läheksid valimisõiguse küsimuses edasi ka ilma SDE-ta, siis oleks ehk targem mitte protsessist end välja mängida.

"Minu seisukoht on pigem olnud see, et kui me näeme, et põhiseaduse muutmine nii või naa tuleb, ja praegu tundub see reaalsus, siis on meil mõistlikum selles protsessis kaasa rääkida, kui jääda päris kõrvale, mille puhul on oht, et see muudatus oleks meie hinnangul veelgi enam inimeste õigusi riivav," lausus Kiik.

Eduard Odinets ütles, et tema hinnangul ei peaks põhiseadusega kelleltki hääleõigust kohalikel valimistel ära võtma. Vaatamata erimeelsustele juhatuses jõutakse tõenäoliselt siiski üksmeelele, lisas ta.

"Ma kujutan ette, et me siiski suudame jõuda üksmeelele selles küsimuses ja anda oma oma hinnang võimalikule kompromissile. Siin on väga palju erinevaid seisukohti," ütles ta.

SDE juhatuse liige, europarlamendi saadik Marina Kaljurand ütles, et kuivõrd ta ei ole nende arutelude juures olnud, siis soovib ta enne hinnangu andmist juhatuses räägitav ära kuulata.

Sotsiaaldemokraatide juhatus koguneb teisipäeva õhtul kell viis.

Koalitsiooninõukogu leppis esmaspäeval kokku, et soovitab oma riigikogu fraktsioonidel põhiseadust kiirkorras muuta, et kohalikel valimistel agressorriikide kodanikud valida ei saaks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et tuli koalitsioonipartneritele vastu.

"Olukorras, kus me saame aru, et ainult meie ettepanekut toetama ei tulda, me tegime kompromissi. See tähendab, et nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek valimistel registreeruda läheb lähiajal töösse ja ka põhiseaduse muudatus, kui homme sotside juhatus ja fraktsioon sellele heakskiidu annavad," ütles Läänemets.