Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et tõenäoliselt jätaks nii valimistel osalemata kaks kolmandikku Vene, Valgevene ja halli passiga elanikest.

Lauri Läänemets, ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid on lubanud koalitsioonipartneritele, et töötate välja oma ettepaneku seoses Venemaa ja Valgevene kodanike õigusega valida kohalikel valimistel?

Me leppisime koalitsioonipartneritega kokku, et teeme oma ettepaneku, kuidas neil kohalikel valimistel lahendada seda valimistel osalemise küsimust. Ja seda nii, et need inimesed, kellega seoses võiks üles kerkida julgeolekuküsimus või kes ei suhtu Eestisse positiivselt, et nemad valimistel ei osaleks.

Teisalt aga need inimesed, kes on Eesti suhtes positiivselt meelestatud, saaksid kohalikel valimistel osaleda. Nendeks inimesteks on näiteks Vene opositsiooni esindajad, kel ei ole võimalik loobuda Venemaa passist ja kodakondsusest, sest Venemaa ei lase seda lihtsalt teha. Venemaa nõuab, et nad läheksid Venemaale, et nad seejärel kinni võtta ja vangi panna. Oma meelsuses mõtlevad nad aga tegelikult samamoodi nagu meie ja nende jaoks on Putini režiim sama suur probleem kui meie jaoks.

Milline siis sotsiaaldemokraatide ettepanek on?

See ettepanek saab olema järgnev. Me võiksime teha kohalikel valimistel lisaks tavapärastele valimisnimekirjadele ka välismaalaste valimisnimekirja. See tähendab, et seal oleksid kõik välismaalased, kes elavad Eestis alaliselt. Välismaalased on seaduse järgi ka hallipassiomanikud.

See nimekiri oleks midagi sarnast, nagu seda on Euroopa Parlamendi valimiste nimekiri. Ka seal koostatakse eraldi välismaalaste nimekiri, et kui näiteks keegi Prantsusmaa kodanik elab alaliselt Eestis, siis ta saab end ära registreerides Eesti territooriumil Euroopa Parlamendi valimistel hääletada.

Loogika oleks siis selline, et kõik alalise ja pikaajalise elamisloaga Eestis viibivad välismaalased, kes soovivad valimistel osaleda, peaksid end registreerima valijaks.

See tähendab, et nad kinnitaksid, et nad tunnevad Eesti põhiseadust ja nad lähtuvad Eesti põhiseaduslikust korrast. See protseduur oleks täpselt sama, mida peavad tegema ka need inimesed, kes taotlevad endale Eesti kodakondsust.

Teine asi, mida nad peavad kinnitama – nendes täpsetes tekstides me lepiks alles kokku – aga põhimõtteliselt peavad nad mõistma hukka Venemaa agressiooni ja tunnistama Eesti suveräänsust. Ka selle peavad nad ära deklareerima.

Kolmandaks peaks olema võimalus julgeolekukaalutlustel inimesi sellest nimekirjast välja arvata. Näiteks siis, kui inimene pole küll midagi sellist teinud, et tema elamisluba lõpetataks ja ta riigist välja saadetaks, aga ta on ikkagi näinud oma meelsust  – näiteks Z-tähte kuskil tugevalt eksponeerides. Või mingid muud tegevused, kus õiguskaitseorganid on need tuvastanud. Õiguskaitseorganitel oleks siis võimalik teha ettepanek ja need konkreetsed inimesed valimisnimekirjast välja arvata.

Kui inimesed on need tingimused täitnud ja nendega ei ole mingeid probleeme, siis kantaks nad ka valimisnimekirja ja neil oleks võimalik kohalikel valimistel hääletada. Seda kõike on võimalik rakendada kohe, 2025. aasta kohalikel valimistel, seadus seda täitsa võimaldab.

Kuidas need õiguskaitseorganid siis otsustaks, et keda lasta valima ja keda mitte?

See otsustus ei ole poliitiline. Õiguskaitseorganitele nähakse ette protseduurid, kus nad peavad põhjendama ja tõestama, et see [Eestile vaenulik tegu – toim.] on juhtunud. Me ei eelda aga, et kaitsepolitsei hakkab kõiki siin Eestis elavaid välismaalasi läbi käima. Vastupidi – kui midagi tuvastatakse, siis on võimalik ka see inimene valimisnimekirjast välja arvata. Kindlasti on meil päris palju neid inimesi, kelle meelsus ja tegevus on meile teada.

Väga oluline on seejuures ka nõue end valijaks registreerida. Need inimesed, kes soovivad näiteks käia Venemaal või kes vaatavad lääne või Eesti asemel rohkem Venemaa poole – suure tõenäosusega nemad seda deklaratsiooni ei allkirjasta. Päris paljudel on arvatavasti omad hirmud. Näiteks Venemaa saab teada, et nad on mingi sarnase [sõja hukkamõistmise – toim.] kinnitanud, siis neil tekib ilmselt Venemaaga seoses probleeme.

Praegu hindame me, et suure tõenäosusega võib kõigist Venemaa ja Valgevene kodanikest sellise registreeritud nimekirjade kasutuselevõtuga valima minna umbes kolmandik inimesi. Need inimesed oleksid siis suure tõenäosusega valdavalt need, kes on Eesti suhtes positiivselt meelestatud.

85-aastane proua, kes viibib kodus ja toimetab rahulikult oma asju, siin ei ole tõenäoliselt tegu julgeolekuküsimusega. Ühtlasi on meil päris palju neid juhtumeid, kus üks lapsevanematest on Vene kodanik, teine lapsevanem on Eesti kodanik ja ka laps on Eesti kodanik. Suure tõenäosusega on ka nendesse peredesse kuuluvad inimesed Eesti suhtes positiivselt meelestatud, nagu näitas ka kevadel avalikustatud lõimumismonitooring.

Kuidas kogu see protseduur puudutaks kodakondsuseta inimesi ehk halli passi omanikke?

Ka halli passi omanikud loetakse täna seaduse järgi välismaalasteks, nii et see kehtiks ka neile.

Ehk siis te hindate, et kolmandik Venemaa ja Valgevene kodanikest ning kodakondsuseta inimestest allkirjastaks selle deklaratsiooni. Sellele lisaks oleks siis veel tõenäoliselt väiksem hulk inimesi, kus õiguskaitseorganid paneks nii-öelda käe ette?

Jah, siin hakkavad toimima mitu filtrit korraga. Põhiline küsimus on aga ikkagi see, et meil ei ole mõtet tõugata eemale ühtegi inimest Eestis ainuüksi seepärast, et tal on üks või teine kodakondsus, kui me teame, et ta elab siin veel mitukümmend aastat. Neid inimesi me peame hoidma endaga kaasas. Meil ei ole mõtet tekitada probleeme ühiskonnas juurde – see on see loogika, miks me oleme seda lahendust niiviisi välja pakkumas.

Meil on mõned linnad, nagu näiteks Sillamäe, Kohtla-Järve või Narva, kus siis kohalikel valimistel see valijaskond märgatavalt väheneks?

Mitte ainult seal, vaid kindlasti mõjutab see ka Tallinna. Kui vaadata lähemalt neid vene rahvusest inimeste meelsusega seotud uuringuid, siis mõnikord võib Tallinnas elada hoopis käredamalt meelestatud inimesi kui kuskil Ida-Virumaal. Ida-Virumaal käivad inimesed üle piiri ja näevad, et alati ei pruugi Venemaal kõik ilusam ja parem olla kui Eestis.

See, et inimeste meelsus ei jookse mööda kodakondsust, näitab ka kultuuriministeeriumi kevadel tellitud lõimumismonitooring. Seda näitavad ka viimased riigikogu valimised, kus vähemalt 20 000 inimest hääletas Aivo Petersoni ja veel paari kandidaadi poolt, kes olid selgelt läänevastased ja Putini-meelsed.

Ma rõhutan veel – need valijad riigikogu valimistel olid Eesti kodanikud ehk kindlasti ei ole meelsus seotud vaid kodakondsusega. See on ka see küsimus, mida me peaksime lahendama, kui me räägime kohalikest valimistest.

Ühtlasi mõjutab see kohalikel valimistel paratamatult ka valimistulemust. Näiteks Tallinnas, kus praegu on väga napp ülekaal praegusel koalitsioonil.

Jah, kindlasti mõjutab ta ka mujalgi valimistulemusi. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis võidavad sellest Tallinnas kõige rohkem Reformierakond ja siis Isamaa. Keskerakonna toetus aga väheneks. See arvutus oli tehtud küll arvestusega, et valimistel ei lubataks osaleda ühelgi Vene ja Valgevene kodanikul. Kindlasti ei lähtu meie ettepanek sellest, aga ma mäletan, et sellist analüüsi on tehtud Isamaa ettepaneku puhul, mille nad riigikogus esitasid.

Kuidas te hindate, selline ettepanek ei tee karuteenet vene rahvusest inimeste lõimimisele ühiskonda?

Ei, seda ta kindlasti ei tee. Võimalust valida keegi ära ei võta. Küll aga on see sinu enda teha, kas sa lähed valima või mitte. Loomulikult on osa inimesi, eakaid, kes seda registreerimist ehk ette ei võta oma vanuse tõttu. Jah, ma tunnistan – see võib ka juhtuda. See on kindlasti ka üks põhjus, miks välismaalastest valijate arv kohalikel valimistel arvatavasti väheneb.

Miks te sellise ettepaneku nüüd teete, olukorras, kus, sotsid just kõige rohkem valimistel sellest ei võidaks? Ühtlasi olukorras, kus seni on sotsiaaldemokraadid olnud vastu Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise osas, just selle argumendiga, et sel oleks negatiivne mõju vene rahvusest inimeste lõimumisele Eesti ühiskonda?

Me pole olnud vastu sellele loogikale, et need, kes ei ole Eesti suhtes positiivselt meelestatud, et need ei peaks saama kohalikel valimistel valida.

Meie jaoks on olnud alati see küsimus, et miks me tõukame endast eemale neid inimesi, kel võib olla küll mõne teise riigi kodakondsus või on hallipassiomanikud, aga kelle puhul me teame, et nad on Eesti suhtes positiivselt meelestatud. See on iga kord olnud see küsimus, mida me oleme küsinud nii oma partneritelt kui ka riigikogus, et mis see lahendus siin on.

Me ei tohiks tekitada Eestis juurde olukorda, kus need inimesed, kes näevad täna Eestit positiivselt, et need kuidagi kibestuks või pettuks või tunneks, et nad on ära tõugatud, ning et Venemaa propagandal oleks neid siis kergem manipuleerida.

See on põhiseaduses väga oluline printsiip, et kõigil inimestel on võimalik kohalikus elus kaasa rääkida, aga me peame siin arvestama ka seda sõjaolukorda. Seda pole me kunagi eitanud, et tänane sõjaolukord ja tänane julgeolekuolukord tingib selle, et need, kes ei ole Eesti suhtes positiivselt meelestatud, ei peaks ehk saama ka õigust kaasa rääkida. 

Kehtiva seaduse kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad 19. oktoobril 2025.